Märkmed loengust: Sissejuhatus ainesse (08.02.2020)

Õppejõud: Mart Laanpere


Uurimuse etapid ja “lülid”

Uurimuse ajalised etapid:

  • teema valik ja kitsendamine
  • uurimisprobleemi, -küsimuste ja -ülesannete sõnastamine
  • kirjanduse läbitöötamine ja analüüs
  • uurimismeetodi valik
  • empiiriliste andmete kogumine ja analüüs
  • uurimisaruande kirjutamine

Uurimuse komponendid (ka hindamiskriteerumid) – “kett”, mis on sama tugev kui selle nõrgim lüli


Magistritöö tüüpstruktuur:

  • Sissejuhatus: teema aktuaalsus ja olulisus, põhimõisted, uurimisprobleem, eesmärk, uurimisküsimused, ülesanded, üldpilt töö struktuurist
  • Teoreetiline raamistik: põhimõisted ja teooriad, nende ajalooline areng (koolkonnad), varasemad uuringud, uuringu kohalik kontekst (seadusandlus, poliitika, praktikad, probleemid), sinu panus: beyond state of the art
  • Metoodika: uuringudisain, valim, andmete kogumise viisid ja instrumendid, andmeanalüüsi meetodid
  • Tulemused, arutelu: mida andmed räägivad, kuidas neid tõlgendada, alternatiivsed tõlgendused
  • Järeldused: vastused püstitatud uurimisküsimustele, eesmärgi saavutamine, järeldused, piirangud, ettepanekud edasisteks uuringuteks

Näide: Romil R, “Õpistsenaariumide kavandamise vahendi LePlanner disain ja arendus”

  • Uurimisprobleem: õpetajatel puudub lihtsalt kasutatav vahend, mis võimaldaks õpistsenaariumit kokkuvõtvalt luua ja teistega jagada, suurendades sellega heade õpetamispraktikate levikut
  • Eesmärk: disainida ja arendada õpistsenaariumide koostamise vahendi prototüüp, katsetada loodud prototüüpi õpetajatega ning tuua katsetusele toetudes välja vahendi võimalused ja puudused
  • Uurimisküsimused:
    • Millised on enamlevinud lahendused õpistsenaariumide esitamiseks?
    • Millised on loodava prototüübi arendamise nõuded ja prototüübi disain?
    • Millised puudused ja võimalused tulid välja õpetajatega prototüübi katsetamisel?
  • Uuringudisain: arendusuuring (design-based research)
  • Andmed: disainisessioonid väikese sihtvalimiga, küsitlus

ÜLESANNE:

  • Sõnasta oma magistritöö lähtealused:
  • Uurimisprobleem, vastuolu soovitava/eeldatud ja tegeliku olukorra vahel, mida on eeldatavasti võimalik lahendada uuringu kaudu
  • Põhimõisted, konstruktid
  • 3 uurimisküsimust: mis, mida, kuidas, millised, mil määral (mis-küsimus on “lahja”, “miks”-küsimus võib olla liiga ambitsioonikas magistritöö jaoks)
  • Ülesanded ja ajakava
  • Selgita oma magistritöö lähtealuseid paarilisele (Google Doc), leia paarilise esitatud lähtealustes 3 parandamist vajavat aspekti (kommentaarid)

Märkmed loengust: tagasiside (15.12.2019)

Õppejõud: Maia Lust, Mart Laanpere

Jätk eelmisele loengule:

8. ettekandja – sagedustabelid ja diagrammid, tabelarvutus.

9. ettekandja – avastusrada, hea koht, kus toimetada (hea alternatiiv on Scoove ja SmartZoos)

10. ettekandja – Micro:bit, SpriteLab, Scratch, Turtle Academy

11. ettekandja – tekstitöötlus


Ühine veebitahvel Padlet’i keskkonnas aktiivõppe kohta: https://padlet.com/maiake/aktiiv

Märkmed loengust: Animeerimine ja Google Web Designer (14.12.2019)

Õppejõud: Andrus Rinde

Animatsioone saab luua näiteks  Adobe Flash programmiga.

Animatsioonide koostamise abimaterjal

Failid salvestuvad tavaliselt GIF formaadis. Tavaliselt saab salvestada ainult videot. Osad programmid teevad ainult veebisõbraliku teose, kuid mitte parima.

Mõned animatsioonide tegemise keskkonnad:


Google Web Desinger

Youtube videod Google Web Desingeri kohta

Praegu tasuta kättesaadav programm. Saab luua reklaambännereid ja muud põnevat ja ägedat. Olemas on erinevad mallid, mida saab ooma loodud asjades kasutada.

Mallide kasutamine on siis hea, kui inimene saab aru, mida selles keskkonnas teha saab.

GWDesileht

 

 

 

 

 

 

 

Kui nimi on lisatud failile, siis tulkeb valida sobiv kaust, kuhu fail liigub peale salvestamist.

GWDtoolaud

 

 

 

 

 

 

 

Motion path tool – animeerimiseks

Element tool – tag’ide lisamine

Paneelide pealt saab valida värve, kujundeid, tausta, tasandusi jne.

NB! Punane värv: #FF0000

HTMLis ei ole otse4seid kujunde4id, vaid tekib see: <canvas id… mõõdud> </canmvas>

Mõõte saab vajadusel muuta ja korrigeerida. Tuleb lisada uus keyframe ning lohistada ring rea lõppu. Seejärel tuleb pilt liikuma panna ning määrata ajaline kestvus.

Saab peita kihte ja kujundeid.


KODUTÖÖ:

Vaba teemaga seoses luua animatsioon, millel on õpetlik sisu. Lõpptulemus on animatsioonil video. Kasutada tuleks ekraanisalvestust. Lõpliku töö sisu on animatsiooni tegemise video ehk oma tööprotsessi kohta animatsioonilaadse video tegemine.

Märkmed loengust: tundide analüüs ja tagasisde (01.12.2019)

Õppejõud: Maia Lust

1. ettekandjad: halloween. QR koodid, Quiver. Töölehed. Info otsimine eesti keele tunnis.

2. ettekandja: mina

3. ettekandjad: Micro:bit – lugeja ja muud projektid.

4. ettekandjad: 4.kl päikesesüsteem, Ozobot, robomatemaatika

5. ettekandja: wordwall, faililaiendid ja failitüübid

6. ettekandjad: Liiklusõppe teemaline tund, sphero, bee-bot, 3D pliiats

7. ettekandjad: Windows operatsioonisüsteemide haldus


Mõistekaardi tegemine: https://cmapcloud.ihmc.us/

Minu ja Ilotana Haaleni mõistekaart: https://cmapscloud.ihmc.us/viewer/cmap/1V7W555Z3-5ZPJKV-60L0Y3

Märkmed loengust: haridusreform Soomes (30.11.2019)

Õppejõud: Teemu Leinonen (Associate Professor, Aalto University, Finland)

https://flinga.fi/ – hea keskkond ideede pakkumiseks ja ajurünnaku läbiviimiseks.

Soome kooliharidus:

  • Helsingi ülikool – 1640
  • koolikohustus – 1857
  • üldhariduslik kool – 1972
  • väga vähe erakoole – tuginevad üldhariduskoolide õppekavadele
  • palju mängulisi tegevusi algkoolis
  • jooksevad palju vabalt
  • õpilased on rahulikud ja ka õhkkond koolis on rahulik
  • õppetöö on väikestes gruppides
  • hästi korraldatud õpilasomavalitsu
  • uus õppekava aastast 2016
  • formaalne ja mitteformaalne õppimine

Esitlus Soome hariduse kohta: https://www.slideshare.net/katerinamavrodi5/education-infinland-2

ICT competence: Finland teaches students to use technology in all subject areas. Rather than teaching computer science in isolation, technology is integrated into subject areas for example coding math lessons, or using Google Apps for Education to turn in assignments. Students are encouraged to use many different kinds of technology and develop mindset of technology adaptability. 

Raamat: Kirsi Lonka “Phenomenal Learning from Finland”

Õppejõud tsiteeris Roy Amarat: “We tend to overestimate the effect of a technology in the short run and underestimate the effect in the long run.”

Märkmed loengust: video (30.11.2019)

Õppejõud: Andrus Rinde

Õppejõu materjal video ajaloo ja komponentide kohta

Video definitsioon: on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia. Digitaalne video on multimeediumi kõige “noorem” komponent.

Video ajalugu – video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga.

  • 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 – 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja
    pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõik jalad korraga
    maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üksteise järel pildistavat kaamerat, millede abil
    esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid!
  • 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi
    ketta. Ise ta seda kunagi praktikas ei kasutanud.
  • 1887 huvitus “liikuvatest piltidest” ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta
    kinetoskoobi (kinetoscope), mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid
    ühele vaatajale (filmi nägi aparaadi sisse piiludes). Aparaati käitas elektrimootor, kasutati
    50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli
    praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps.
    Samal aastal käivitas Edison Broadway’l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust,
    näiteks tema assistendi Fred Ott’i aevastust.
  • 1889 alustas George Eastman (Kodak) nitrotselluloosil põhineva fotofilmi tootmist.
  • 1895 said vennad Louis (1862 – 1954) ja Auguste (1864 – 1948) Lumiere patendi
    seadmele, mis suutis projitseerida liikuvaid pilte, masinat nimetati kinematograafiks
    (cinematograph). Nad tootsid hulga filme pikkusega umbes 50 sekundit (lindi pikkus oli enamasti 17 meetrit). Nende filmide seas oli nii dokumentaalfilme kui ka komöödiaid. Praeguseks on säilinud umbes 1500 vendade Lumiere’de filmi.
  • 1895 näitasid Edison ja teised pea-aegu minuti pikkust filmi.
  • 1897 Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun konstrueeris esimese elektronkiiretoruga (CRT)
    kineskoobi (cathode ray tube scanning device).
  • 1903 jutustas Edisoni firma töötaja 8 minutilises filmis loo “The Great Train Robbery”.
  • 1912 kestis “Quo Vadis?” 2 tundi.
  • 1923 leiutas Vladimir Zvorõkin ikonoskoobi ehk elektronkiiretoru, mis valgustundlikku
    plaati kasutades suutis kujutisi salvestada. Ikonoskoopi kasutati teletööstuses kaamerates
    1936 – 1946.
  • 1923 14. juunil katsetab Charles F. Jenkins (1867 – 1934) esmakordselt juhtmeta
  • teleülekannet. Vladimir K. Zworykin esitas patenditaotluse ikonoskoop elektronkiiretorule
    (iconoscope cathode ray tube).
  • 1924 kasutab John Logie Baird (1888 – 1946) Londonis oma eksperimentaalse
    teleülekande jaoks Nipkowi ketast, avaliku demonstratsiooni teeb ta 25. märtsil 1925. Pilt
    taastekitati osaliselt mehaaniliselt.
  • 1925. aasta 13. juunil teeb Charles F. Jenkins esimese “raadiovisiooni” avaliku
    demonstratsiooni (first public demonstration of radiovision). Teleülekanne tehakse 5 miili
    kauguselt (USA-s, mereväe Anacostia raadiojaamast Washingtoni), telepilt on
    sünkroniseeritud heliga ja koosneb 48-st reast.
  • 1926 käivitas John Logie Baird Londonis TV süsteemi, mis edastas 5 kaadrit sekundis,
    kaader koosnes 30-st reast.
  • 1927 teeb John Logie Baird teleülekande Londonist Glasgow’sse (700 kilomeetrit)
    kasutades telefonivõrku.
  • 1927. a. jaanuaris katsetas AT&T elektroonilist pilditekitamist. Telepilt koosnes 185-st
    reast.
  • 1927 lisatakse filmile sünkroniseeritud heli.
  • 1928 alustati USA-s esimeste regulaarsete teleülekannetega, aasta lõpus oli olemas juba 15
    litsentseeritud telejaama. Berliini raadionäitusel (Berlin Radio Show) demonstreeriti 30
    reaga mehaanilist telesüsteemi “Telehor”, mis edastas 10 kaadrit sekundis.
  • 1928 demonstreerin John Logia Baird RGB värviülekannet.
  • 1929. aasta 27ndal juunil demonstreeris Herbert E. Ives Washingtonis mehaanilist 50 reaga
    värvitelevisiooni süsteemi. 18. novembril demonstreerib Vladimir Zworykin 120 reaga 24
    kaadrit sekundis edastavat elektroonilist kineskoobiga televisiooni. Londonisse ehitati
    maailma esimene telejaam.
  • 1936 alustas The British Broadcasting Corporation (BBC) korralisi televisiooni
    ülekandeid, vastuvõtjad olid osaliselt mehaanilised. Berliini olümpiamängudel teeb oma
    debüüdi ka saksamaa televisioon.
  • 1938 demonstreerib John Logie Baird Londonis esimesena värvitelevisiooni ülekannet.
  • 1939 viib “Tuulest viidud” värvifilmi lõplikult võidule.
  • 1940 kinnitab The National Television Standard Committee (NTSC) must-valge
    televisiooniülekande standardi.
  • 1950 alustas Jack Mullin tööd magnetilise TV-salvestaja (magnetic TV recorder), ehk
    tänapäevaselt videomagnetofoni, loomiseks (Crosby Enterprises). Esimest
    eksperimentaalset seadet demonstreeriti 1951. aastal.
  • 1954 laiendatakse NTSC standardit kasutamaks värve, mis ühilduksid kümnete miljonite
    juba olemasolevate must-valgete kombinatsioonidega.
  • 1956 ilmusid esimesed kasutuskõlbulikud videomagnetofonid ja lasti eetrisse esimene
    eelnevalt videolinti salvestatud saade (CBS). Algas töö SECAM telestandardi
    väljatöötamiseks.
  • 1959 ilmus esimene mobiilne videomagnetofon (Ampex).
  • 1963 toob Sony turule esimese kodukasutuseks mõeldud videomagnetofoni hinnaga 995$.
  • 1967 otsustatakse Euroopas NTSC telestandardist hulga probleemide tõttu loobuda,
    kuulutatakse välja PAL (Phase Alternation Line) telestandard. Euroopa jaguneb PAL
    standardi kasutajateks (Suurbritannia, Lääne-Saksamaa jt) ning SECAM (Système
    Electronique Couleur Avec Mémoire) standardi kasutajateks (Prantsusmaa ja Nõukogude
    Liit).
  •  1968 1. juulil alustati PAL standardi regulaarseid värvilisi teleülekandeid, alustas BBC,
    järgnesid Saksamaa riigitelevisioon. Oktoobris alustati ka värviliste SECAM
    teleülekannetega (Prantsusmaa).
  • 1969 loob Sony esimese videokasseti, 3/4 tollise lindiga 1 tunnine U-Matic.
  • 1972 demonstreeris Philips optilist videoplaati (12 tolline klaasplaat).
  • 1975 demonstreeris Sony esimest Betamax videomagnetofoni.
  • 1976 tutvustas JVC maailmale VHS formaati.
  • 1978 kinnitatakse video laserplaatide standard, tekib 2 erinevat, võistlevat tüüpi plaate.
  • 1980 tutvustab Sony esimest tavatarbijatele mõeldud videokaamera ja
    videokassettmagnetofoni ühendit. Tekib tänapäevane videokaamera (camcorder).
  • 1980-ndate algusesmuutuvad kodused videomagnetofonid tavalisteks, hakkavad levima
    filmide videosalvestised.
  • 1991 mais demonstreerib Apple oma System Software 6 jaoks loodud Multimeediumi lisa
    QuickTime. Video CD-ROMil, 5 kaadrit sekundis ja osalise ekraanisuurusega.
  • 1992 vastas Microsoft Apple QuickTime tehnoloogiale oma Video for Windows
    tehnoloogiaga. Täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis), osalise ekraanisuurusega
    video arvutis.
  • 1995. detsembris kuulutati välja DVD videostandard.
  • 1996 täisekraanil, täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis) video arvutis (MPEG
    dekompressiooniriistvara ja suured, kiired kõvakettad.
  • 1997 aastal tutvustasid Sony ja Panasonic maailmale DV (Digital Video) ja miniDV
    standardit.
  • 1999. aasta 23. juulil kuulutas Panasonic pressiteates oma DVHS-i (Digital-VHS)
    valmimisest, tegemist oli esimese videomagnetofoniga, mis on võimeline salvestama kõiki
    18 digitaalse TV formaati, kaasarvatud HDTV.
  • 2005 esimesed tavatarbijale mõeldud HD DV kaamerad

Praktiline osa

Programm, mida kasutatakse – Shotcut– on tasuta ja saadav PC-le (Windows, Mac ja Linux)

Video pikkust möödetalse tundides, minutites, sekundites ja kaadrites.

Shotcut’i kasutajaliides pole just kõige mõistlikum ja parem.

Oluline on valguse määramine. Levels.

Programm ei saa automaatselt aru, kui lisatakase filter, tuleb teha update. 

Kui kasutatakse timeline’i peal monteerimist, siis ei ole vaja kinnitada, sest programm ei unusta siis monteerimist.

Kui video liigub, siis on hea stabiliseerimist kasutada.

Size and Position – vajalik piltide suuruste muutmiseks.

Chroma Key – saab klippe läbipaistvamaks muuta.

Aktiivõppe tund

ÜLESANNE: Kavandage ja viige paaristööna läbi üks aktiivõppel põhinev informaatikatund. Valmistage ette tunnikava ja seonduvad õppematerjalid, juhised jms. Dokumenteerige tunni läbiviimine kas videoraportina (video maksimumkestus 5 min), fotoloona või esitlusena. Omavahelise tööjaotuse otsustate ise – võite tunnis mõlemad õpetada (koos või vaheldumisi), aga tund võib olla viidud läbi ka ühe paarilise poolt kui teine vastutab nt. dokumenteeerimise eest.


Planeerisin ja viisin tunni läbi üksi ja tegin üksi ka pildid, mille hiljem videomontaažiks kokku panin.

VIDEOMONTAAŽ: https://drive.google.com/file/d/1M-S7rmP1z-bMxozsTkcJAidYB2ZyFeKH/view?usp=sharing

Tunnikava LePlanner keskkonnas: https://beta.leplanner.net/#/scenario/5de3783e510c5f2a163d630e

TUNNIKONSPEKT  

KLASS: 5.a 

AINE: informaatika    

TEEMA (õppeaine sisust lähtuv): esitluse loomine ja Google Slides

EESMÄRK (õpitulemused tunni teemast lähtuvalt; eesmärgid ÕPPIJA seisukohalt)

Õpilane:

  • tuletab meelde eelmises tunnis õpitu esitlusmeetodite kohta
  • analüüsib ja kirjeldab esitluse loomise etappe ja nõudmisi;
  • kirjeldab esitluse loomise protsessi.

ÕPETAJA EELTEGEVUSED ja VAHENDID (mööbli paigutus ruumis, tahvlile kirjutamine, jaotvara paljundamine, lisamaterjalid, tehnilised vahendid)

Tunni käik:

8:15 – 8: 16     TUNNI ORGANISEERIMINE. Õpilased ootavad tundi koridoris ja kui tunni kell heliseb, siis lähevad lapsed klassi panevad koolikotid seina äärde ja lähevad oma koha peale.  Kuna õpilased ei ole vahetundides arvutiklassis (proleemide ja kooli vara rikkumise vältimiseks), siis on õpiastel võimalus vaikselt klassi tulla ja oma koha peale minna, et kohe tunniga alustada.

8:16 – 8:18     TUNNI TEEMA JA EESMÄRKIDE TEATAMINE. Õpetaja näitab projektoriga seinale tunni jaoks koostatud veebilehekülge ja seda osa, kus on tegevused, mida õpilased tunnis teevad ja mida nad teada saavad. Õpetaja selgitab, et tänases tunnis teevad õpilased kaks rühmatööd, mis on seotud esitluse loomisega ja ka eelmises tunnis õpitud teemaga, milleks olid esitlusmeetodid. Lisaks saavad õpilased ülevaate esitluse loomises meelespeast ja hindamiskriteeriumitest. Tunni lõpus saavad õpilased ülevaate sellest tööst, mida nad hakkavad järgmisel kahes kahes informaatikaõpetuse tunnis tegema. Tunni teema ja eesmärkide selgitamiseks, et õpilased teaksid, mida nad tunnis tegema hakkavad. Vajalikud vahendid: tunni materjal veebilehel: https://sites.google.com/view/5inf/tunnid/11

8:18 – 8:21     RÜHMADE MOODUSTAMINE (CLASS DOJO). Õpetaja avab ClassDojo keskkonna, kuhu ta on eelnevalt lisanud õpilaste nimed ning moodustab selles keskkonnas sobiva suurusega rühmad. Seejärel ilmuvad rühmad projektori vahendusel seinale ning õpilased saavad teada, kellega nad ühes rühmas tööd tegema hakkavad. Seejärel liigub iga rühm kokku ja valib endale klassis sobiva koha, et oma tööd edasi teha. Rühmade moodustamiseks, et õpilased teaksid, kellega nad tunnis koos tööd tegema hakkavad. Vajalikud vahendid: rühmade moodustamine: https://www.classdojo.com/

8:21 – 8:26     EELMISES TUNNIS ÕPITU MEENUTAMINE. Õpilaste ülesandeks on valida oma rühma juht, kes tuleb ja võtab õpetaja laualt pliiatsi ja paberi ning seejärel näitab õpetaja küsimusi ning kõik rühmad peavad vastama viiele küsimusele, mis on seotud eelmises tunnis õpitud materjaliga.

    1. Kui kaua kestis esitlus PechaKucha meetodi puhul? Mitu minutit ja mitu sekundit?
    2. Missuguse esitlusmeetodi puhul kasutatakse tavaliselt üllatusmomente?
    3. Mis teeb Monta meetodi eriliseks?
    4. Missugused on slaidid Takahashi meetodi puhul?
    5. Mis teeb Godini meetodi eriliseks?

Kui kõik küsimused on vastataud, siis toob rühma juht vastused õpetaja laua peale ja läheb oma rühma juurde tagasi. Õpetaja kontrollib kiiresti õpilaste tööd ja annab kohest tagasisidet tetud töö kohta. Eelmise tunni teema meenutamiseks ja õpitu kinnistamiseks. Koostööoskuse arendamiseks ja koostöö tegemiseks. Vajalikud vahendid: küsimused eelmises tunnis õpitu kordamiseks, paberid ja pliiatsid.

8:26 – 8:46    KUUE MÕTTEMÜTSI MEETOD. Õpetaja selgitab õpilastele, et järgnev töö on seotud kuue erineva mõttemütsiga ja näitab ka mütside joonist ja selgitusi.

  • VALGE müts – FAKTID
  • MUST müts – KRIITIKA
  • KOLLANE müts – OPTIMISM JA KASULIKKUS
  • ROHELINE müts – LOOVUS, UUED IDEED
  • PUNANE müts – EMOTSIOONID
  • SININE müts – ARUTELU, KOKKUVÕTE

Õpetaja selgitab õpilastele, et iga mõttemütsi juures on ka selgitavad ja täpsustavad küsimused, millele on vaja vastata Padleti veebikeskkonnas.

Õpetaja jagab igale rühmale Padlet’i veebitahvli linki.

Kõigepealt alustab õpetaja valge mütsiga ning õpilaste ülesandeks on kirja panna oma rühma number ja faktid, mida nad esitluse loomise kohta teavad. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Järgmiseks mütsiks on must müts ning õpilaste ülesandeks on kirjutada, miks on esitluse loomine keeruline või mis teeb esitluse keeruliseks. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Kolmas müts on kollane müts ning õpilaste ülesandeks on kirjutada, missugust kasu me saame esitluste tegemisest ja miks need head on. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Roheline müts on seotud loovus ja uuet ideedega ning õpilaste ülesandeks on müelda ja kirja panna see, mis aitab esitluse heaks muuta. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Punane müts on emotsioonide müts ning õpilaste ülesandeks on mõelda ja kirja panna, missuguseid tundeid tekitab meis esitluse loomine ja esitlus eesitlemine. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Viimane müts on sinine müts ning õpilaste ülesandeks on kirjutada kokkuvõtlikult mida nad teada said ning mida nad peaks nende saadud teadmistega edasi tegema. Kui õpilased on vastanud, siis teeb õpetaja vastustest lühikese kokkuvõtte ja selgitab järgmist mütsi.

Õpilaste jaoks uue meetodi rakendamiseks.  Esitluse temaatika analüüsimiseks ja tööprotsessi selgitamiseks.  Koostööoskuse arendamiseks ja koostöö tegemiseks. Oma mõtete väljendamiseks. Vajalik vahend: veebitahvel Padlet’i keskkonnas: https://padlet.com/lytorn/5esitlus

8:46 – 8:52     GOOGLE SLIDES. Õpetaja palub nüüd õpilastel oma koha peale tagasi minna ja hakkab näitama seda, kuidas toimib Google Slides keskkond. Õpilased saava ülevaate sellest, kuidas teemat muuta, kuidas slaidi lisada ja kuidas slsidide küljendust muuta. Lisaks näitab õpetaja, kustkohast saab täpploendit ja kustkohast saab kirja  stiili ning suurust muuta. Lisaks näitab õpetaja, kuidas saab slaidiesitlusse pilti, videot ja MP3 faile lisada, et oma esitlust atraktiivsemaks muuta. Google Slides keskkonna tutvustamiseks ja võimaluste näitlikustamiseks. Vajalik vahend: Google Sides keskkonda sisselogimine oma kontoga.

8:52 – 8:56     ESITLUSE LOOMISE MEELESPEA JA HINDAMISKRITEERIUMID. Õpetaja selgitab lastele, mis on esitluse loomisel kõige olulisem ning mida nad peavad kindlasti tegema ja meeles pidama kui oma esitlust tegema hakkavad.  Lisaks näitab õpetaja ka hindamiskriteeriumeid ja selgitab, et loodav esitlus on hindeline töö ja hinne kujuneb üksikute punktide summa põhjal. Esitluse loomise põhimõtete meenutamiseks ja kinnistamiseks. Hindamiskriteeriumite tutvustamiseks. Vajalikud vahendid: Esitluse loomise meeles pea ja hindamiskriteeriumite olemasolu.

8:56 – 9:00     JÄRGMISTE TUNDIDE TÖÖ SELGITUS JA TAGASISIDE TUNNIST. Õpetaja selgitab õpilastele, et järgmises tunnis hakkavad õpilase dise esitlust looma. Esitluse loomisel peavad õpilased arvestama esitluse loomise põhimõtetega. Lisaks on oluline järgida õpetaja antud nõuandeid ja soovitusi (värvid, taust, kirja suurus jne), et luua hea esitlus.  Lisaks tuletab õpetaja õpilastele meelde, et loodud esitlust tuleb temaga jagada ja kindlasti ka kaasõpilastele ülejärgmises tunnis ka esitleda. Õpetaja küsib iga õpilase käest he lause, kus õpilane ütleb, mida ta tänases tunnis õppis ja teada sai. Õpilaste teavitamiseks eelseisvatest tegevustest, et nad teaksid, mida ja kuidas nad edasi tegema peavad.  Tagasiside saamiseks.

ENESEANALÜÜS:

1. Vaatan üle seatud eesmärgid

  • tuletab meelde eelmises tunnis õpitu esitlusmeetodite kohta;
  • analüüsib ja kirjeldab esitluse loomise etappe ja nõudmisi;
  • kirjeldab esitluse loomise protsessi.

2. Mille põhjal otsustan eesmärkide saavutamise üle? Tunnile seatud eesmärgid said täidetud, sest õpilased tuletasid tunnis meelde eeslmises tunnis õpitud teema esitlusmeetodite kohta. Lisaks said õpilased 6 mõttemütsi meetodi kaudu analüüsida ja mõtiskleda esitluse loomise teemal ja ka esitluse loomise nõuetel.

3. Mis õnnestus? Mida selleks tegin? Tunnis õnnesus väga hästi kuue mõttemütsi meetod, sest õpilased tegid rühmatööd väga hästi ja õpilaste mõtted olid väga asjalikud.

4. Millega ei ole rahul selles tunnis?  Tunnis ei jäänud ma rahule sellega, et õpilased ei mäletanud väga palju eelmises tunnis õpitu kohta ja seetõttu oli viktoriini ülesanne nende jaoks keeruline.

5. Mida oleksin võinud teha teisiti? Oleksin võinud viktoriini teisiti, kuid pole kindel, kas Kahoot või muu variant oleks parema tulemuse andnud.

Märkmed loengust: õpiväljundid (16.11.2019)

Õppejõud: Mart Laanpere

Õpiväljundeid on soovitatav sõnastada sooritusena:

  • Iga tegumi kohta määratletake mõõdetaval kujul selle soorituse viis, tingimused ja mõnel juhul ka soorituse määr (nt kiirus), kontekst (nt klass) ja abivahendid.
  • Näide: koolituse edukalt läbinu koostab enese poolt valitud meilitarkvara abil korrektselt vormistatud e-kirja, lisab sellele manuse ja saadab etteantud aadressil
  • Eesmärkide hierarhia: üldised õpieesmärgid jagunevad konkreetseteks õpiväljunditeks (learning outcomes)
  • Mõõdetavus (soorituskesksus): pole soovitav kasutada sõnu “teab”, “mõistab” jms, vaid “nimetab”, “kirjeldab”.

Bloomi õpieesmärkide taksonoomi:

  • teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib…
  • mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab…
  • kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab…
  • analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
  • süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob…
  • hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…

Individuaalne ülesanne 

  • Sõnastage üheskoos oma õpiobjekti/e-kursuse õpieesmärgid “soorituste keeles” •
  • Jaotage oma õpisüsteem osadeks (nt. mooduliteks, tundideks), iga rühmaliige valib ühe mooduli ning sõnastab õpiväljundid Bloomi või Merrilli taksonoomiast lähtudes

Koosta hindamisvahend

  • Hindamisvahendite liigid (abstraktsest konkreetseni):
  • Kirjalik test –> simulatsioon –> autentne sooritus (live)
  • NB! Testi on lihtne teha, aga selle puhul tekivad valiidsusprobleemid (test ei mõõda seda, mida ta väidetavalt peaks mõõtma)
  • Hindamismudel (vt. http://hindamismudelid.blogspot.com/)

Hindamisvahendi reliaablus ja valiidsus

  • Reliaablus – usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt test/küsimustik mõõdab.
  • Valiidsus – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/ küsimustik mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud. Konstrukti valiidsus, sisemine ja väline valiidsus.

Osiste analüüs: teadmuse liigid

Harjutus: osiste analüüs mõistekaardi abil:

  • EL kodanike digipädevuste mudeli DigComp 2.1 esimene pädevusvaldkond on info- ja andmekirjaoskus, 1.1. on “info sirvimine, otsimine, sortimine”. Milliseid mõisteid sellest valdkonnast peaks 9. klassi lõpetaja tundma/ mõistma?
    • veebibrauser
    • otsingumootor
    • veebilink
    • otsinguriba
    • aadressiriba
    • otsingusõna
  • Tooge näiteid TELL, SHOW, ASK ja DO osiste kohta veebikursusel, kus neid mõisteid õpitakse.

Traditsiooniline õpistrateegia

Ülesandepõhine strateegia

Oma tunnikava või mooduli plaani tegemine LePlanneri keskkonnas. Kasutada tuleks ASK, TELL, DO, SHOW elemente. Ajaline planeering ja kirjeldused. Valmis vahendeid ei ole vaja konkreetselt valmis teha. Üks õppetund võiks kesta minimaalselt ühe õppetunni. Videde pikkus ei tohiks ületada viite minutit. Oluline on video kirjeldus.


Individuaalne ülesanne: Iga rühmaliige koostab ühe õppetüki osa kohta õppesisu visandi storyboard’ina, seejärel LePlanner.net õpistsenaariumina. ASK peab olema konkreetse SHOW või TELL’i kohta. DO ülesanded on praktilised tegevused,  sõnastatud õppija vaateväljast, eraldi tegevused.

 

 

Individuaalne ülesanne: õpiväljundid

ÜLESANNE: Sõnastage üheskoos oma õpisüsteemi / e-kursuse õpieesmärgid “sooritustekeeles” Jaotage oma õpisüsteem osadeks (nt.mooduliteks, tundideks), iga rühmaliige valib ühe mooduli ning sõnastab individuaalselt õpiväljundid Bloomi või Merrilli taksonoomiast lähtudes. Kirjelda, kuidas hindad õpiväljundite saavutamist (sooritust) õppe lõpul.


Moodu: Töö andmete ja tabelitega

Tegevuste tegemise aeg: 2×45 min

Moodulis tehtavad tegevused:

  1. Tabeli loomine ja salvestamine Google Docsis  – kaasõpilaste pikkuste, lemmikaastaaeg, sünnikuu kohta.
  2. Tabeli koostamine andmete võrdlemiseks, analüüsiks, järelduste tegemiseks (Drive arvutustabel) – Koolitarvetele kuluva summa arvutamine. Õpilane lahendab tabelis ülesandeid koolitarvete kohta (mitu tükki, mis hind, summa) leides puuduva osa.

Lisasin õpiväljundid lähtuvalt  Merrilli taksonoomiast.

Õpiväljundid:

1. tegevuse õpiväljundid:

  • Õpilane selgitab, kuidas saab Google Docs keskkonnas tabelit luua.
  • Õpilane loob tabeli etteantud juhiste järgi (kindel ridade ja veergude arv).
  • Õpilane lisab tabelisse kaasõpilastelt saadud andmed: pikkused, lemmikaastaajad ja sünnikuu.
  •  Õpilane leiab tabelit analüüsides erinevaid seoseid, näiteks määrab, kelle sünnipäevad on suvel, kellel talvel, kelle lemmikaastaeg on suvi jne.

Õpiväljundite hindamine: Õpiväljundite hindamine toimub esitatud töö põhjal. Õpilaste ülesandeks on hinnata kaasõpilaste loodud tabeleid. Õpilased on tutvunud eelnevalt hindamismudeliga, mis toimib punktisüsteemi põhiselt. Kriteeriumid: tabeli loomine,tabeli kujundus, andmete sisestamine, seoste leidmine.

Näide hindamismudelist: Tabeli loomine: 4 punkti (tabelis on õige arv ridu ja veerge), 3 punkti (tabelis on 1 rida või veerg vähem kui peab olema), 2 punkti (tabelis on kuni 5 rida või veergu puudu), 1 punkt (tabelis on pooled read ja veerud puudu), 0 punkti (tabel on tegemata).

2. tegevuse õpiväljundid

  • Õpilane loob tabeli ja sisestab andmed tabelisse.
  • Õpilane kirjeldab seoseid tabelisse kirja pandud andmete põhjal (mida rohkem, mille hind kõrgem jne)
  • Õpilane selgitab valemite kasutamise põhimõtet (summa, vahe).
  • Õpilane lahendab ülesandeid, kasutades valemeid (puuduva osa leidmine).

Õpiväljundite hindamine: Õpiväljundite hindamine toimub esitatud töö põhjal. Õpilaste ülesandeks on hinnata kaasõpilaste loodud tabeleid. Õpilased on tutvunud eelnevalt hindamismudeliga, mis toimib punktisüsteemi põhiselt. kriteeriumid: tabeli loomine, andmete sisestamine, tabeli kujundus, valemite kasutamine.

Näide hindamismudelist: Valemite kasutamine: 4 punkti (tabelis on kasutatud õigeid valemeid ning saadud vastused on õiged), 3 punkti (tabelis on kasutatud õiegeid valemeid, kuid kuni 2 vastust on valed), 2 punkti (tabelis ei ole kasutatud kõiki õigeid valemeid ja seeõttu on pooled vastused valed), 1 punkt (tabelis on kasutatud mittesobivaid valemeid ja vastused pole seetõttu õiged), 0 punkti (tabelis ei ole valemeid kasutatud).

Rühmatöö: Whole task

ÜLESANNE: Kirjeldage oma õpisüsteemi/e-kursuse sihtrühma (varasemad teadmised-oskused, hoiakud, motivatsioon, õppevorm, õpikeskkond). Sõnastage käsitletav eluline probleemülesanne e. terviktegum (whole task), mille edukas õppija peaks suutma iseseisvalt õpingu lõppedes sooritada. Koostage ülesannete jada (kergemast raskemaks, 6-8 ülesannet), mis samm-sammult valmistab õppija ette valitud terviktegumi iseseisvaks lahendamiseks koolituse/kursuse lõpul


Õpisüsteemi/e-kursuse sihtrühma kirjeldus (varasemad teadmised – oskused hoiakud, motivatsioon, õppevorm, õpikeskkond): I kooliaste õpilased. Õpe toimub e-õppena, kuid õpetaja juhiste järgi.

Elulise probleemülesande sõnastus, mille edukas õppija peaks suutma iseseisvalt õpingu lõppedes sooritada: Heategevusliku pop-up kohviku e-toe ülesehitamine (Missuguseid digipädevusi on vaja I kooliaste õpilasel vaja, et läbi viia heategevuslikku kohvikut?)

DIGIPÄDEVUSED, mida arendatakse: info haldamine (info otsimine, salvestamine,  taasesitamine ja jagamine), suhtlemine digikeskkondades (kodanikuaktiivsus veebis), sisuloome (digitaalne sisuloome), turvalisus

Ülesannete jada (kergemast raskemaks, 6-8 ülesannet): 

  • Info otsimine  – Õpilased otsivad infot tema koduteele jäävate lehtpuude kohta. Lehtpuude kohta e-raamatu koostamine (Mystorybook.com).
    • Plakati/kutse tegemine – Isadepäeva ürituse plakati koostamine PosterMyWall keskkonnas.
  • Tabeli koostamine ja salvestamine Wordis (või Writeris või Docsis)  – kaasõpilaste pikkuste, lemmikaastaaeg, sünnikuu kohta.
  • Tabeli koostamine andmete võrdlemiseks, analüüsiks, järelduste tegemiseks (Drive arvutustabel) – Koolitarvetele kuluva summa arvutamine. Õpilane lahendab tabelis ülesandeid koolitarvete kohta (mitu tükki, mis hind, summa) leides puuduva osa.
  • Turvalisus – Salasõna valik ja haldamine, hoidmine, salasõna sisse- ja väljalogimine.
  • Suhtlemine – Rühma- või paaristööna blogi sissekanded loetud raamatute kohta.

Aktiivõppe tunnikava harjutus

Ülesandekd on luua tunnikava ühe liitreaalsuse vahendi kasutamise kohta. Minu tunnikavas on tegevusi 90 minuti sisustamiseks.

TUNNIKAVA

KLASS: 5.klass (2×45 min)

AINE: loodusõpetus

TEEMA (õppeaine sisust lähtuv): Vulkaanid

LÄBIV TEEMA, LÕIMING: loodusõpetus, tehnoloogia kasutamine, liitreaalsus

EESMÄRK (õppija seisukohalt):

  • õpilane mõistab, miks tekivad vulkaanid ja missugused on vulkaanide tagajärjed
  • õpilane otsib teavet vulkaanide kohta;
  • õpilane saab ülevaate liitreaalsuse põhimõttest.

ÕPETAJA EELTEGEVUSED ja VAHENDID (mööbli paigutus ruumis, lisamaterjalid, tehnilised vahendid):

TUNNI KÄIK

HÄÄLESTUS

  • (3 min) Näitlikustamine ja huvi tekitamine: õpetaja näitab õpilastele videot vulkaanide kohta.
  • (2 min) Arutelu nähtu põhjal:
    • Mida on videos kujutatud?
    • Missugused tagajärjed võivad olla vulkaanidel? jne
  • (4 min) TTS MEETOD: Õpetaja annab õpilastele paberi, kus on 3 lahtrit: tean, tahan teada, sain teada. Õpilased täidavad 2 esimest lahtrit.
  • (2 min) RÜHMADE MOODUSTAMINE: Õpetaja näitab tiimide moodustamise rakenduse kaudu, kuidas klassi õpilased rühmadesse jagunevad.

ÕPPIMINE

  • (12 min) RÜHMATÖÖ: Õpilased tegutsevad rühmas. Õpetaja annab igale rühmale kasutamiseks tahvelarvuti. Seejärel näitab õpetaja õpilastele QR-koodi ja õpilaste ülesandeks on see avada ning videot vaadata. Seejärel otsivad õpilased informatsiooni vulkaanide kohta ja iga rühm lisab oma märkmed Padlet’i veebitahvlile.
  • (10 min) TULEMUSTE ESITLEMINE: Õpetaja kuvab veebitahvli seinale ja koos vaadatakse üle leitud märkmed, et õpilastele vulkaanide teemat selgitada.
  • (10 min) TTS MEETOD: Õpilased jätkavad oma lahtrite täitmist ja kirjutavad märkmed kolmandasse lahtrisse ehk selle, mida nad said teada. Iga õpilane saab võimaluse öelda klassile ühe mõtte, mida ta teada sai.
  • (5 min) ARUTELU: Õpetaja näitab õpilastele Quiveri rakendust ja küsib, mis see on ja milleks seda keskkonda kasutada saab.
  • (15 min) ISESEISEV TÖÖ: Õpetaja annab igale õpilasele värvimiseks ühe vulkaani pildi ja selgitab, et värvimisel ajal tuleb igal õpilasel mõelda sellele, kuidas on võimalik õpilasel ennast pildi kaudu tutvustada.

REFLEKSIOON

  • (20 min) OMA LUGU: Õpilaste ülesandeks on ennast kirjeldada värvitud pildi kaudu. Iga õpilane tuleb oma tööga õpetaja laua juurde, kus on üks tahvelarvuti ühendatud seinal oleva projektoriga, et saaks Quiveri keskkonnast pilte seinale kuvada. Seejärel tutvustab iga õpilane ennast vulkaani kaudu.
    •  nimi
    • asukoht
    • erilised tunnused
    • värvide valik jne

KOKKUVÕTTE TUNNIST

  • (7 min) INSERT MEETOD: Õpilaste ülesandeks on paberile kirja panna vastused nendele küsimustele.Õpetaja korjab tunni lõpus paberid enda kätte.
    • Mida sa juba teadsid?
    • Mille kohta teadsid vastupidist?
    • Mis oli sinu jaoks uus?
    • Milles sa kahtlesid või mida soovid rohkem teada saada?

Harjutus: õpiväljundid CV kursusel

ÜLESANNE: Sõnastage õpiväljundid töötute digioskuste koolitusele, mille eesmärgiks on õppida koostama atraktiivne CV.  Kasutage Merrilli taksonoomiat, esitage vähemalt üks õpiväljund nii fakti, mõiste kui protseduuri kohta. Õpiväljundid peavad olema sõnastatud vähemalt kahel eri tasandil (nt rakendamine, mõistmine)


MINU SÕNASTATUD ÕPIVÄLJUNDID

Püüdsin teha tabeli vormis, et saada parem ülevaade Merrilli taksonoomia põhimõtetest ja õpiväljundite täitmisest.

Õpiväljundid töötute digioskuste koolitusele, mille eesmärgiks on luua atraktiivne CV:

Võrdleb omavahel 2 erineva keskkonda võimalusi CV koostamiseks KTMO
Kasutab tekstitöötluse käske, et oma loodud CV-d vormistada.

Salvestab CV-d sobivas fomraadis ja levitab loodud CV-d.

Vormistab oma CV-d, et see oleks kooskõlas nõudmistega. Rakendab 
Selgitab, mille poolest erineb CV motivatsioonikirjast. Selgitab, milleks on vaja CV-d koostada? Kasutab CV vormistamiseks tekstitöötluse käske ja nuppe. Mõistab
CV on elulookirjeldus ja kokkuvõte oma elu tähtsamatest faktidest (õpingud töö, aadress jne). Mis on CV? Kuidas tuleb CV teha? Teab, missugused jaotised on CV-l.

Teab teksti redaktorite käskude tähendusi.

Teab CV vormistamise reegleid. Teab
Fakt Mõiste Protseduur Reegel  

Märkmed loengust: probleemipüstitus ja õpitegevus (02.11.2019)

Õppejõud: Mart Laanpere

Õppedisain (instructional design)

Õpikeskkond – õppijat ümbritsev füsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/ koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäistusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid jms.


Merrill: õpetamise esimesed printsiibid

  • ülesandekeskne – mõtle välja head ülesanded, nende õige järjestus
  • aktiveerimine – õppijad käima lükata, seo olemasolevate teadmistega
  • demonstreerimine – kuidas maailmas asi käib, üldiste seaduspärasuste toomine
  • rakendamine – harjutamine, koos tagasiside ja toetamisega (õpetaja annab ülesande)
  • lõimimine – siduda õppija igapäevase eluga, arutlemine (õpilane teeb seda enda elulises kontekstis)
Näide Exceli programmi õpetamisest:
  • Probleem: Susan tahab saada pangast laenu, aita koostada müügiaruanne.
  • Aktiveerimine – mida sa tead tabelarvutusest? Exceli kohta?
  • Demonstreerimine: kuidas on tehtud selline raamatupidamine enne, näit eelarve klassiekskursiooni kohta.
  • Rakendamine: õpilane teeb iseseisvalt samm-sammult tabeli, lihtsamast ülesandest keerulisemani.
  • Lõimimine: kuidas õpilane oma elus saab kasutada neid teadmisi?

  • Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstualiseeritud probleemipüstitus
  • Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada
  • Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid
  • Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
  • Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
  • Teostamine (Production)

Näide: E-kursus Exceli tabelarvutusest

  • Eeldus: üldine õpieesmärk ja sihtrühm on määratletud
  • Probleem: aita susanil müügiaruanne koostada
  • Ülesannete jada: kergemast raskemani
  • Kompenentide analüüs: info, teadmised (osad, liigid, kuidas, siis-kui), oskused
  • Õpetamise strateegiad: esituslik vs. avastuslik, induktiivne vs. deduktiivne, plokkskeem või BPMN, hindamine
  • Õppematerjalide kujundus: storyboard, ekraaniapigutus
  • Õpiobjekti tootmine: tarkvara, standardid, platvormid

Hierarhiline tegumianalüüs:

Töö ( job ) jaguneb funktsioonideks, funktsioonid tegumiteks ( task ), tegumid alamtegumiteks ( sub-task ), alamtegumid operatsioonideks.

Põhimõte on järgnev: töö jaguneb funktsioonideks, funktsioonid tegumiteks, tegumid alategumiteks, alamtegumid operatsioonideks. Iga tegumi kohta määratletakse ka mõõdetaval kujul selle soorituse viis, tingimused ja mõnel juhul ka soorituse määr (nt kiirus), kontekst (nt klass) ja abivahendid. Mõõdetavuse juures ei ole soovitatav kasutada sõnu ,,teab”, ,,mõistab” jms, vaid pigem näiteks ,,nimetab”, ,,kirjeldab”.

  • Töö – Sekretär
  • Funktsiooni – dokumendihaldus,  kohvi pakkumine, e-posti suhtlus
  • Tegumi – e-kirja lugemine,  e-kirja koostamine
  • Operatsioonid – meilikliendi käivitamine, kirja teema lisamine, adressaadi llisamine

Oma rühma projekti täiendamine, ülesannete lisamine, eesmärgi sõnastamine.

Bloomi õpieesmärkide taksonoomia

Bloom lõi need õpitulemuste jaoks, et selle najal saaks teha erineva tasemega ülesandeid. Bloomi õpieesmärkide taksonoomia koosneb kuuest tasemest:

  1. tase ehk teadmine on seotud meelde jätmisega;
  2. tase ehk mõistmine – õpilane mõistab ja suudab kirjeldada/selgitada oma sõnadega;
  3. tase ehk rakendamine – õpilane rakendab oma tedmisi, et luua/koostada midagi uut;
  4. tase ehk analüüs – õpilane anaüüsib, võrdleb ja süstematiseerib;
  5. tase ehk süntees – õpilane kombineerib ja loob;
  6. tase ehk hinnang – õpilane hindab ja testib.

Merrilli õpitulemuste taksonoomiat  koosneb nelja tüüpi teadmusest. KTMO ehk loob midagi ise. Näiteks fakt (sisaldab päris nimesid ja vastavust), seda saab ainult mõista teadvuse tasandil. Mõiste – seda saab teada, mõista, rakendada ja kasutada. Näiteks mõiste ökosüsteem – õpilane teab seda mõistet, ta mõistab selle tähendust ja oskab oma väljenduses seda kasutada. Neljandal tasemel kuuluks mõiste juba doktoritasemele, kuna tegu on ise loomisega. Protseduur nagu näiteks kasutajakonto loomine, teadmine –õpilasele näidatakse protseduuri ja õpilane saab aru, et see oli vale; mõistmine- õpilane mõistab ise kuidas seda tuleb teha; rakendamine – loob kasutajakonto ja profiili.

Kahte õppedisaini mudelit võrdlev referaat

Selles töös püüan kõigepealt enda jaoks selgeks teha, mis vahe on õppedisainil ja õpidisainil ning seejärel võrdlen omavahel kahte erinevat õppedisaini. Etteantud mudeliks on Merrilli õppedisaini mudel Pebble-in-the-Pond ehk “kivike-tiigis”. Teiseks õppedisaini mudeliks valisin  ASSURE mudeli. Töö eelviimases osas võrdlen kahte valitud mudelit ja viimases osas valin nendest ühe mudeli, mille kohta toon näiteid oma igapäevasest õppetööst.

ÕPPEDISAIN JA ÕPIDISAIN

Enne võrdluse tegemist on vaja aga mõned olulised asjad enda jaoks selgeks teha. Seega alustan olulistest mõistetest, et kahte erinevat õppedisaini mudelit võrdlema hakata.

Õppedisain (i.k. Instructional Design ) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks (Laanpere, 2014).

Õpidisain (i.k. Learning Design): spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil (Laanpere, 2014).

MERRILLI ÕPPEDISAINI MUDEL

Merrilli õppedisaini mudeli põhiprintsiibid on:

  • Ülesandekesksus – õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
  • Aktiveerimine – sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
  • Demonstreerimine – õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega
  • Rakendamine – õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
  • Lõimimine – õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi.
    (Laanpere, 2014)

Merrill (2002) on välja toonud selle, et põhimõte on mingisugune suhe, mis on sobivates tingimustes alati tõene, kuid juhendamise põhimõte on juhendmaterjali või keskkonna mõni omadus, mis soodustab mõne kindla eesmärgi õppimist. Sellest lähtuvalt on juhendamise esimene põhimõte see, et mitmesugused juhendmaterjalide kujundamise teooriad ja mudelid on olulises osas kokku lepitud ja omavahel seotud. Oma õpetamise esmaste printsiipide juures toob ta välja probleemikeskse õppe neli faasi:

  • eelneva kogemuse aktiveerimine
  • oskuste demonstreerimine
  • oskuste rakendamine
  • oskuste integreerimine mõne reaalse elu probleemiga

Merrilli õppedisaini mudel “kivike-tiigis” (Pebble-in-the-Pond) :

  • Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstualiseeritud probleemipüstitus
  • Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada
  • Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid
  • Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
  • Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
  • Teostamine (Production)
    (Laanpere, 2014)

Selle mudeli kohaselt on kesksel kohal eluline tervikülesanne ehk probleem, mis tekitab lainetuse, mis tekib siis kui kivike vette visatakse. Merrill (2007) arvab, et elulised tervikülesanded aitavad õppijatel kujundada õigeid skeeme ja vaimseid mudeleid. See aitab kaasa sellele, et õppijad oskaksid tulevikus paremini rakendada uusi teadmisi ja oskusi. Teine laine koosneb ülesannete jadast, mida õppija peab järjest täitma. Iga järgnev ülesanne on eelnevast täiuslikum ja sügavamõttelisem. Kolmas laine selgitab välja teadmiste ja oskuste osised, mida probleemi lahendamiseks on vaja teada ja osata. Neljas laine selgitab välja strateegiad, mida nende õpetamisel vaja läheb. Viies laine selgitab välja, milliseid õppematerjale on vaja kujundada ja sobitatada valitud keskkonnaga. Kuues laine on teostuse ehk lõpptulemi faas. Ülesanded-probleemid jadas muutuvad järjest keerulisemaks, samal ajal õppijate juhendamine järjest väheneb.

ASSURE MUDEL

ASSURE meetodi alguses (A on õpetaja vaatleja ja vaatleb õppijaid ning kaardistab nende teadmisi ja oskuseid, et saada teada, kus maal nad oma arengus on. Teises etapis (S) selgitab õpetaja eesmärke ja ei jätka enne, kui kõikidel õpilastel on olemas teadmine selle kohta, mida ja kuidas peab edasi tegema. Viimases etapis on oluline, et toimuks hindamine ja et hindamise põhjal tehakse muudatus ja parandusettepanekuid. (Grant, 2010).

Hanley (2018) on kirja pannud ASSURE mudeli sellised põhimõtted:

A – õppijate analüüsimine (Analyze learners)

  • eelteadmiste väljaselgitamine
  • õppimisstiilide väljaselgitamine
  • õpilaste motivatsiooni väljaselgitamine

S – püstita põhimõtted ja eesmärgid (State standards & objectives)

  • õpilased saavad juhised, mida ja kuidas teha
  • fookus on õppijal (kuulamine, käitumine, õhkkond, tulemus)

S – vali strateegia, tehnoloogia, meedia ja materjal (Select strategies, technology, media & materials)

  • sobivate meetodite valimine – loeng, grupitöö
  • meediumite valimine (kriteeriumid: õpilaste vajadused, õppimise toetaja, õppeformaat, seos õppekava, kas motiveeriv)

U – kasuta tehnoloogiat, meediat ja materjale (Utilize technology, media & materials)

  • plaan selle kohta, kuidas meediat ja materjale kasutada
  • planeerimine, kuidas materjale ja meediat kasutada (vaatle materjale, valmista materjale, valmista keskkond, valmista õppijad tööks ette, jaga kogemust)

R – nõua õppijate osalemist (Require learner participation)

  • selgita, kuidas sa saad iga õpilase tundi kaasatud
  • mõtle tegevustele, mida tunnis teed

E – hinda ja paranda (Evaluate & revise)

  • selgita, kuidas sa plaanid tulemust mõõta ja hindamist teha

 

VALITUD ÕPPEDISAINI MUDELITE VÕRDLUS

Merrill’i “kivike tiigis” ASSURE
VÄLJUNDI-

PÕHISUS

Elilistele probleemidele lahenduse leidmine. Alustatakse probleei teadvustamisega ning süvenetakse sügavuti. Õpilane saab kogemuse, mille käigus lahendatakse elulisi probleeme. Õpilane õpib meedia kaudu probleeme lahendama. Õpilane ahendab iseseisvalt ülesanded. Lõpus demonstreeritakse õpitut.
ENNAST-

JUHTIVA ÕPPIJA KUJUNDA-

MINE

Õpilased saavad oma eelnevalt õpitud teadmisi rakendada, kui ülesanded muutuvad keerulisemaks ja õppija saab iseseisvalt õppida. Kellel rohkem läheb vaja abi, seda saab õpetaja rohkem toetada. Lõpuks peakski õpilane ise suutma oma õppimist juhtida ning seetõttu on antud meetod väga hea. Õpetaja suunab õpilasi palju ning jälgib, et õpilased osaleksid aktiivselt. Meedia kasutamine peab aitama õpilasel paremaid tulemusi saavutama, kuid siiski antud meetodi juures õpetaja kontrollib õppija tegevust. Antud meetod ei sobi enesejuhtiva õppija kujundamiseks.
INDIVI-

DUAALSE/

PERSONALI-

SEERITUD ÕPPIMISE TOETAMINE

Meetod toetab individuaalset õppimist, sest õpetaja saab taanduda õppeprotsessist ning õppija peab ise õppima. Kui õppur jääb hätta, saab õpetaja koheselt aidata. Meetod nõuab õpilastega tutvumist, nende kohta info kogumist juba enne tundi, et õpetaja saaks läheneda personaalset õppuritele. Seega õpetaja saab toetada personaalset õppimist.

 

MUDEL, MIS SOBIB MINU IGAPÄEVATÖÖ KONTEKSTI

Võrdlesin kahte erinevat mudelit ja praegu arvan, et minu igapäevatöö konteksti. Mõlemat mudelit saab rakendada e-õppes, kuid on väikene erinevus. Merrilli mudeli kohaselt peaks õpetaja kogu aeg jälgima õppija arengut ja olema kursis õppija arenguga. ASSURE mudeli puhul ei pea õpetaja nii palju protsessi jälgima, sest õppija esitleb tulemust ja õpitut peale protsessi sooritamist.

Kontakttundides saab mõlemat mudelit väga hästi rakendada. ASSURE mudelit saab rakendada juba enne reaalse tunni andmist, sest tihti küsime kolleegidelt mingite klasside kohta infot, teeme personaalseid ülesandeid jne. Selline informatsioon on meil vajalik õppetöö diferentseerimiseks ja õppetundide planeerimiseks.

Kui mõtlen oma õppetöö planeerimisele ja läbiviimisele, siis kasutan ma mõlemat mudelit. Mudeli kasutamine sõltub õppijate iseärasutest, teemast ja valitud meetoditest.

 

KASUTATUD ALLIKAD

Esimese kontaktpäeva refleksioon

ÜLESANNE: Palun reflekteerige esimesel kontaktpäeval õpitut ja kohapeal tehtut, muuhulgas:
Käis ja aktiivõpe (3 ühenduspunkti)
Üks küsimus: mida tahate teada aktiivõppest?
Kuidas hinnata aktiivõpet (ajurünnak)?


Märkmed loengust: https://lyitmagister.wordpress.com/2019/10/19/markmed-loengust-sissejuhatus-aktiivoppesse-19-10-2019/

Minu refleksioon:

Käis ja aktiivõpe: Kuna J. Käisi põhimõtted on mulle tuttavad, siis seda kolme ühenduspukti on suhteliselt kerge välja tuua. Käis rõhutas, et õppija on aktiivselt kaasatud ega olen ainult kuulaja ja vaataja. Kaasa tegutsemin on õpitava kinnistamiseks väga oluline. Aktiivõpe kujundab ennast juhtiva õppija arenemist, sest kui laps mõtestab, mida ja kuidas ning milleks ta õpib, siis omandab ta teadmisi praemini ja oskab neid seostada eelnevalt omandatud teadmistega ja ümbritseva eluga. Lisaks rõhutas Käis, et lastel peak olema õppimiseks lapsekeskne mängukeskkond ja õppimisel tuleb lähtuda lase isiklikest huvidest. Kui laps õpib sed, mida talle meeldib ja sellises keskkonnas, kus ta tunneb ennast turvaliselt, siis omandab ta teadmisi paremini.

Üks küsimus, mida tahan teada aktiivõppest: Tahan teada, missugused võivad olla ohud, kui liiga palju tundides aktiivõppemeetodeid kasutada. Rõhutatakse päris palju seda, et kasutage ja kasutage, kuid pole uuritud, missugused mõjutused ja muutused on õpilastes aktiivõppemeetodite kasutamisel tekkinud.

Kokkuvõte sellest, kuidas hinnata aktiivõpet: Aktiivõpet on tegelikult päris keeruline hinnata, sest võimalusi on mitmeid ja ka lapsed on erinevad. Seetõttu tekkis ka loengus toimunud ajurünnakus väga palju mõtteid, missugustel viisidel aktiivõppe tegevust hinnata. Mõnele sobib kinnistav praktiline tegevus, mõnele aga hoopis paberil oleva testi lahendamine. Loengus saime ka katsetada uusi seadmeid, kuid jah, kui hakkama ei saa, siis kaob üsna kiiresti ka huvi. Sama on ka aktiivõppe meetodite kasutamisega, sest kui lapsed ei tunne huvi nende meetodite kasutamise ajal, siis ei toimu ka õppimist. Ise pooldan aga tõesti praktiliste tegevustega õpitava kinnistamist, sest siis olen ma kindle, et ma olen protsessist ka midagi õppinud.

Iseseisev ülesanne: õpisüsteemide näited

Loengus saime põhjaliku ülevaate sellest, missuguseid õpisüsteeme on loodud. jah, ütlen ausalt, et neid liike on ikka väga palju. Püüan nüüd siia postitusse kirja panna mõned head näited põnevatest õpisüsteemidest.


KAHOOT

TÜÜP: Kahoot keskkonda on CSCL (Computer-Supported Collabrative Learning) tüüpi õpikeskkond. Kahoot on õpetlike e-mängude keskkond, mille abil on võimalik õppetundidesse elevust tuua.

FUNKTSIOON: Kahoot on digitaalne õpikeskkond, kus saab luua  õpetlikke viktoriine, teste ja mange. Lisaks saab kasutada keskkonda eelnevalt loodud mange ja neid endale sobilikuks kohandada. Hea on see, et mängijad ei pea omama kontot selles keskkonnas, vaid saavad siseneda õpetaja poolt saadud PIN-koodi kaudu.

STRUKTUUR: Keskkonna struktuur on lineaarne, sest õpilased vastavad üheaegselt ühele ja samale küsimusele. Õpilased vastavad oma vahenditest (arvuti, telefon ja vastused saab salvestada vajutades neljast värvilisest ruudust ühele. Küsimus ja valikvastused, mis vasvad neile ruutudele, antakse ette klassi ees ekraanilt.


LEARNINGAPPS

TÜÜP: interaktiivne õpikeskkond (ILE).

FUNKTSIOON: Keskkonnas on võimalik luua palju erinevat materjali õppimiseks. Luua saab teste, puslesid ja muid mänge. Neid saab luua nii õpetaja kui ka õpilane. Samuti saavad õpilased lahendada kodus õpetaja või kaasõpilase poolt loodud materjali. Loodud materjali saab avalikustada ning samuti saab mängida teiste inimeste poolt loodud materjali. hea on see, et seda keskkonda saab kasutada eesti keeles.

STRUKTUUR: on enamjaolt lineaarne, kuid hargnemistega, sest õpilased teevad küll sama ülesannet, kuid saavad valida, millest alustavad.


DUOLINGO

TÜÜP: Intelligent Tutoring Systems (ITS)

FUNKTSIOON: Keeleõppeprogramm, kus kasutajad saavad valida 59 erineva keelekursuse ehk keelepaari vahel (näiteks inglise keele oskaja saab õppida 17 keelt, aga türgi keele põhjal saab õppida vaid inglise ja saksa keelt). Ülesehituselt on Duolingo lihtne. Õppimine toimub õppetundide kaupa, mis keskenduvad üldisele teemale (näiteks perekond, meditsiin, pööramine lihtminevikus jmt). Iga õppetund on jagatud väiksemateks osadeks. Õppimine toimub lausete kontekstis ning õppeülesanded varieeruvad: tuleb tõlkida lähtekeelest õpitavasse keelde ja vastupidi, täita lünki, kirjutada õpitavas keeles üles kuuldud lauseid, rääkida etteantud lauseid (rääkimisülesande hindab sooritatud või mitte sooritatuks kõnetuvastusprogramm). Õppimismotivatsiooni tekitamiseks on Duolingo mänguline – võimalik on koguda punkte ja saada boonuspunkte järjepideva õppimise eest, samuti võrrelda enda tulemusi teiste kasutajate saavutustega. Soodustatakse kollektiivset õppimist, rakendades konstruktivismi ja kollektivismi põhimõtteid.

STRUKTUUR: Struktuur on enamasti lineaarne, sets iga järgmisele tasemele jõudmiseks on vaja eelnevad tasemed korrektselt sooritada. Mõningad valikud kursusel edasiliikumisel on (testiga osade vahele jätmine), peab õppija järgima siiski etteantud kursust.

 

Märkmed loengust: heaoluühiskond (19.10.2019)

Õppejõud: Kai Pata

Mõtted kuuldust:

  • Mõned koolid teevad väga palju koostööd valitsusega.
  • Oluline on innovatsioon ja omaalgatus.
  • elukestev õpe ja jätkusuutlikus
  • Kool on kui katsealune – kuidas digiga hakkama saada?
  • Kooli tasandil tuleb teha koolitusi, et inimesed võtaks asju omaks. Näiteks õppekava ja muutused selles.
  • Haridustehnoloog on võtmeisik, kes on kooli innovaator.
  • Tuleviku klassiruum
  • E-vormis õppimine ei ole alati parim lahendus.
  • Edmodo
  • LSL – Living School Lab

Märkmed loengust: sissejuhatus aktiivõppesse (19.10.2019)

Õppejõud: Mart Laanpere

Mis on aktiivõpe?

  • õpilaste tegutsemine
  • kaasamõtlemine
  • avastamine
  • füüsiline, sotsiaalne ja kommunikatiivne õpe

Pole alati positiivne, sest tuleb arvestada õpilaste eripäradega.

Aktiivõppe määratlusi:

  • Bonwell & Edison tõdevad, et aktiivõppel pole ühtset definitsoppni ega isegi koolkonda.
  • Kuurme (1991) seob aktiivõppe aktiivsuspedagoogikaga ja probleemõppega (James, Dewey, Kilpatrick), Eesti kontekstis aga J. Käis
  • Aktiivõppe maaletootja (1988): Enn Siim, Kolga kooli direktor
  • Hea Alguse metoodika

J.Käisi pedagoogilised ideed ja väärtusted:

  • Lapsekesksus – Käis on öelnud, et lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks on lapse huvide ringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle ka arenemis- ja jõukohased
  • Eeskuju – J.Käis pidas õpetajat eeskujuks, samas on lapsed ise aktiivsed tegutsejad ja teineteisele eeskujuks
  • Õppiv organisatsioon – J.Käis leidis, et haridusasutus peab alati uuendusseisundis olema. Seega tuleb väärtustada elukestvat õpet
  • Meeskonnatöö – J.Käis arvas, et laste individuaalse töö kaudu saab tõsta laste ühistöö, meeskonnatöö väärtust
  • Terviseedendamine ja keskkonnasäästmine – J. Käisi eluläheduse nõue on seotud keskkonnakasvatusega, kus õpetus hoiab sidet lapse kodu ja koduse ümbrusega. Kodukoha loodus on kõige tähtsam kodu- ja kodumaa-armastuse allikas. J. Käisi töökool kasvatab last tööle töö läbi hoolitsedes laste aktiivsuse ja isetegevuse eest. Töö aias, köögis, katsetes teenib niihästi keha harimist kui on teadmiste allikaks.

Loe Johannes Käisi kohta lisaks siit: https://johanneskais.wordpress.com/

Õpetajate “sisemised õppimisteooriad” ehk õpikäsitused:

  • õppimine kui:
    • transmissioon
    • transaktsioon – tegevuse käigus õppiminse
    • transformatsioon

Kogemuslik õpe:

  • David Kolb:  Experiential learning 
    • Concrete experience
    • Observation and reflection
    • Forming abstract concepts
    • Testing in new situation

NB! See, mida sa õpid, ei tohi õhku rippuma jääda. Õpitu peab tekitama arusaamad ja seoses erinevate teoriate ja mudelitega. 

“Aktiivõpe” vs. “passiivõpe”:

  • Tihtilugu tähendab aktiivõpe lihtsalt “teaduslikumat” nimetust “uuele” või “heale” pedagoogikale (samas on aktiivõpet “uuena” reklaamitud üle sajandi)
  • “Aktiivõpe” kui vastand “passiivõppele”
  • Aktiivsus ei pea olema füsilist laadi.

Aktiivõppe meetodid:

  • Mikromeetodid: think – pair – share, tean – tahan teada – sain teada, pluss – miinu, must ekraan, 1 küsimus, lumepall,  debriifing
  • Rollimäng
  • Arutelu (nt. sik-sak, De Bono 6 mütsi)
  • Rühmatöö (nt. project, uurimus)
  • Korraldus: tsentrid, õuesõpe
  • jne

AJURÜNNAK: Millised võiksid olla aktiivõppe puhul õpitulemuste hindamismeetodid koolinformaatika kontekstis (nt wifi turvalisus).

  • tunnikontroll
  • individuaalne tööleht
  • intervjuu
  • videoraport
  • praktiline ülesanne
  • enesehindamine
  • partnerhindamine
  • refleksioon blogis/e-portfoolios
  • õpetada kedagi teist
  • plakati/juhendi koostamine
  • ülesande koostamine
  • referaat
  • esitlus
  • mäng