Eneseanalüüs

Eneseanalüüsis oli vaja vasta mõnele küsimusele.

1. Palun vaata üle kursusel läbitud teemad ja materjalid. Mis on olnud antud poolaastal kõige suurem õppimiskogemus või ka AHHAA elamus sinu jaoks? Palun põhjenda kahe argumendiga (lausega), miks just see. (2p – iga argumenteeritud põhjendus annab punkti)

Minu jaoks olid kõige huvitavamad loengud need, milles räägiti aju ehitusest ja aju kohta käivatest faktidest ja müütidest ning samuti loengud autonoomia toetamise kohta. Aju ehituse loengutest jäid väga hästi meelde aju arenguaknad ning sain ideid, kuidas neid “arenguaknaid” oma õppetöö planeerimisel kasutada. Aju kohta kehtivad müüdid ja faktid olid samuti huvitavad, sest need aitavad samuti paremini õpilasteni jõuda, neid mõista ja neile ka sobivamaid ülesandeid luua. Autonoomia teema käsitlusest sain mõtteid, kuidas kogu õppetundi paremini planeerida, sest olen nüüdki rakendanud koolis seda, et ma ei ole enam õpilastele kodutöid eriti teha andnud, vaid olen need põiminud õppetundi.

2. Kuidas on sinu teadmised õpetajaks olemisest muutunud, täienenud selle kursuse jooksul? Millised teadmised, arusaamad on sinu kui tulevase õpetaja jaoks olnud kõige olulisemad? Palun põhjenda mõlemat vastust! (2p – iga argumenteeritud põhjendus annab punkti).

Selle kursuse jooksul sain mõned uued teadmised õpetajaks olemise kohta.Mõistsin veelgi paremini seda, et õpetajaks olemise juures on oluline töökeskkond. Kui töökeskkond on õppetööd toetav ja soodustav, siis on ka õppetööd parem ja meeldivam planeerida ja läbi viia. keskkonna all on oluline ka kolleegidega suhtlemine, ideede jagamine ja koostöö tegemine. Samuti oli minu jaoks uus teadmine see, et liigne kordamine ei täida oma eesmärki ning tekitab rohkem kahju kui kasu.

Minu jaoks on kõige olulisemad teadmised on seotud juurdekasvu- ja jäävuskumuse teooriate teadvustamine. Õpetajatöös on oluline, et õpetaja ei oleks ainult jäävuskuja ning toetaks igati õpilaste arengut, samuti ka iseenda arengut. Lisaks on oluline ka õigete strateegiate kasutamine, et õpitavat paremini meelde jätta. Sain loengutest teada uute meetodite kohta, mida õpilastega kasutada, et nende õppimine ja meelde jätmine oleks tõhusam.

3. Too õpitust välja 4 kõige olulisemat asja, mida plaanid õpetajana tulevikus rakendada? Lisa juurde, kuidas ja miks kavatsed kasutada? (4 punkti – iga nimetamine, kuidas ja miks annab kokku punkti).

1. Oluline on mõistete kordamine ja meenutamine ja pisikeste testide kasutamine. Olen hakanud oma õpilastega rohkem teste läbi viima ja lasknud neid ka ise koostada, sest näen, et õpilased suudavad seetõttu paremini mõisteid meelde jätta ja seoseid luua.
2. Õppimise soodustamiseks olen hakanud õppimisel kasutama erinevaid keskkondasid. Olen kasutanud arvutiklassi, tavalist klassiruumi, õues olevat terviserada, koridori, akvaariumiga fuajee jne. Vahva on see, kui õpilased meenutavad, kus nad mida õppisid. Näiteks oli ühe kontrolltöö ajal õpilane veidi ärev ja ma andsin talle ülesandeks meenutada kohta, kus ta seda teemat õppis. Ta mõtles ja vastas, et kalade teemat õppisime me akvaariumi kõrval ja siis meenus talle õpitud materjal.
3. Olen arvestanud õpetamisel ka õppimise ajaga. Kui mul on võimalus tunde veidi vahetada, siis ma seda ka teen, sest näiteks esimesel tunnil on õpilased väsinud ning viimased tunnis on nende tähelepanu veidi hajunud. Aktiivsemad tunnid on 2.-5. tund ning siis saan ma nendega ka olulisematest teemadest tunde läbi viia.
4. Samuti kasutan ma õpetamisel palju näitlikustamist (esitlused, videod, pildid, filmid jne), sest need aitavad õpilastel paremaid seoseid reaalse eluga luua. Teen seda kindlasti ka edaspidi.

4. Mis oli sinu kui õppija jaoks sel poolaastal kerge, mis keeruline? Mida teeksid edaspidi teisiti, et olla õpingutes tõhusam? (3p – iga vastus annab punkti, sealhulgas kerge ja keeruline eraldi.)

Minu kui õppija jaoks oli sellel poolaastal kerge see, et õpetatavad teemad olid huvitavad ja päris palju õpitud materjali ja võtteid sain ma ka koheselt oma töös katsetada ja kasutada.

Keeruline oli orienteeruda nendes inglise keelsetes lugemistekstides. Mul pole küll inglise keele valdamisega raskusi, pigem oli keeruline leida inglisekeelsetele mõistetele eestikeelsed vasted ja seetõttu oli minu jaoks materjali keeruline analüüsida, läbi töötada ja sünteesida.

Et muuta oma õpinguid tõhusamaks, pean ma veelgi püüdlikumalt konspekteerima ja kindlasti oma tööd esimesel võimalusel kohe valmis tegema, et oma aega paremini planeerida.

5. Kuivõrd sinu hinnangul ainetes “Arengu ja õppimise toetamine” kuuldu ja loetu aitas luua tervikpilti õpetajaks olemisest  õppimisest ja õppimise toetamisest? Palun põhjenda põhjenda kahe argumendiga (lausega) oma seisukohta. (2p – iga argumenteeritud põhjendus annab punkti).

Aines kuuldu ja loetu aitas luua tervikpilti aines käsitletavatest teemadest. Olen juba mitmeid aastaid olnud tööl õpetajana, kuid ikka ja jälle kuulen ja näen ma midagi muud ja uut, et oma tööd veelgi paremini planeerida. Alguses oli keeruline see, et igat teemat andis erinev õppejõud, kuid kui nüüd mõelda, siis tegelikult need erinevad loenguplokid toetasid iga õpitava teema käsitlemist. Näiteks kui me poleks teadnud aju arengust mitte midagi, siis oleks meil olnud keeruline oma õppmeetodeid ja tunnikonspkte välja mõelda kindlale sihtgrupile. Sain kinnitust sellele, kui oluline on toetada õpilaste motivatsiooni ja huvi, et õpitav kergemini meelde jääks. Lisaks meeldis see mõte, et õpilased peavadki pingutama, et õppida ja uusi teadmisi meelde jätta.

6. Millised pikaajalised mälujäljed sul kujunesid ehk millised teadmised omandasid nii püsivalt ja seostatult, et tunned, et suudad neid erinevates olukordades ka tõhusalt ja loovalt rakendada? Põhjenda, miks sa nii tunned. (2p –  mälujälgede loetelu ja põhjendus annavad punkti.

Pikaajalised mälujäljed tekkisid mul nendest loengutest, kus meile räägiti aju arengust ja meenutamisest ning ka õppemeetoditest.

• Aju arenguaknad olid huvitavad ning mulle meeldis lühike ülevaade eluaastate ja aju arengu kohta.
• Meenutamise puhul meeldis mulle see teema, sest selgus, et testid aitavad väga hästi õpitut meenutada.
• Õppemeetodite teema oli põhjalik ning sealt jäid mitmed meetodid ka meelde: katkine postkaart, TTS, test, ajurünnak jne.

Kõige paremad mälujäljed tekkisid aga nende teadmistega, mida ma teadsin juba varem, sest need olid hästi meeles ja nende meelde tuletamiseks ja õppimiseks ei pidanud ma vaeva nägema.

Lõiminguprojekt

Arengu ja õppimise toetamise aine viimaseks suureks rühmatööks oli lõiminguprojekti koostamine, milles olid erinevad tunnikonspektid.

Meie rühmatöö oli seotud Eesti metsloomade temaatikaga, mida sai kasutada erinevates 3. klassi tundides.

Lõiminguprojekti link: https://docs.google.com/document/d/11jrTFxUA1Ds6J7n3YxJg0UjLTNUyvK-p2VDIyqD7x78/edit?usp=sharing

Õppemeetodite töö

Õppemeetodite töö ülesandeks oli valida oma aines õppetööks sobivad 3 meetodit (mis ei oleks üldlevinud ala pallikull või grupitöö) ning analüüsida nende kasutamise võimalusi oma õppetöö planeerimisel.

 

Meetod 1 – Random Name Picker (https://www.classtools.net/random-name-picker/)

1. Kirjeldus: Random Name Picker on õppevahend, mida saab kasutada loosirattana õppetundide aktiviseerimiseks, teemade jaotamiseks ja järjekordade tekitamiseks.
2. Kasutuskoht: Seda meetodit saab kasutada nii häälestuses, õppimises kui ka refleksioonis.
3. Eesmärk: Selle vahendi eesmärgiks on mingisuguse asja (teema, järjekord jne) loosimine.
4. Tugevused:

• annab õpilastele teada, kes on järgmine töö esitaja
• saab igale rühmale määrata konkreetse teema

5. Ohud:

• võib tekitada liigset elevust
• kui tuleb argliku õpilase nimi, siis ei soovi võibolla õpilane oma tööd kaasõpilastele esitleda

6. Rakendus ja analüüs:

Näide häälestuse osaks: https://www.classtools.net/random-name-picker/21_E42Umf

Näide refleksiooni osaks: https://www.classtools.net/random-name-picker/63_LfEhUR

Olen kasutanud seda tegevust korduvalt ning mõistnud, et see rakendus on tõesti üks hea meetod küll vastama kutsumiseks või teemade jaotamiseks. Selle meetodi kasutamisel ei hakka õpilased teemade või vastamise järjekorra ajal vaidle, et kes mis teema või kes millal vastama tuleb.

 

Meetod 2 – Exit Tickets (https://goalbookapp.com/toolkit/strategy/exit-tickets)

1. Kirjeldus: iga õpilane saab õpetajalt ühe paberi ühe tunnis õpitud küsimusega, mis on väljapääsupiletiks tunnist lahkumiseks. Õpilane, kes vastab oma küsimusele õigesti, saab ära minna. Õpilased, kes vastavad valesti, peavad proovima uuesti järgmise küsimusega/ otsima vastuse vms.
2. Kasutuskoht: Seda meetodit kasutaksin kindlasti tunni kokkuvõtte (refleksiooni osas).
3. Eesmärk: Meetodi eesmärgiks on panna õpilasi mõtlema tunnis käsitletud teadmiste omandamisele ning meenutama seda, mida nad tunnis teada said.
4. Tugevused:

• Meetod paneb õpilasi pingutama, sest nad teavad, et kõik peavad midagi ütlema, et klassist (tunnist) pääseda.

5. Ohud:

• Õpilane, kes on oma küsimusele vastanud, ei kuula kaasõpilasi ega mõtle enam kaasa.

6. Rakendus ja analüüs: Ma ei ole otseselt selle nimetuse all seda meetodit teinud, kuid midagi sarnast tegin ma üleeelmisel aastal 4.klassi matemaatika tunnis korrutustabeli teema juures. Tunni lõpus kordasime korrutustabelit ning iga õpilane pidi õige vastuse ütlema ühele korrutustehtele. Seejärel sai ta oma koha peale minna ja kaasõpilasi kuulata.

 

Meetod 3 – Katkine postkaart (Salumaa, Talvik & Saarniit, 2004)

1. Kirjeldus: Katkine postkaart on meetod õpilaste rühmadesse jagamiseks mingi järgneva ülesande ühiseks teostamiseks. Selle meetodi kaudu saab pingevabalt tekitada ülesande sooritamiseks koostöögruppe.
2. Kasutuskoht: Kasutaksin seda meetodit tunni häälestuse osas.
3. Eesmärk: Kasutaksin seda meetodit 4.klassi loodusõpetuse tunnis erinevates elukeskkondades olevate loomade tutvustamiseks. Teeksin sellised postkaardid või pildid, kus iga kaardi peal oleks kindel loom, kes elab õpitavas elukeskkonnas, näiteks polaaralade teema juures oleksid pildid polaarkarust, polaarrebasest jne.
4. Tugevused:

• õpilased saavad konkreetse looma, kelle kohta hakkavad tunnis infot otsima
• aitab ülesannet ja tunni teemat õpilaste jaoks konkreetsemaks muuta.

5. Ohud:

• õpilane võib sattuda rühma, kus ta ei taha tööd teha (kõikide rühmaliikmetega ei edene koostöö tegemine)

6. Rakendus ja analüüs: Ei ole veel ise seda meetodit selle teema puhul kasutanud, kuid teen seda jaanuaris, kui õpin 4. klassiga loodusõpetuses erinevate elupaikadega seotud teemat. Varasemalt olen kasutanud sarnast meetodid jõuludega seotud temaatika käsitlemisel. 2. klassi õpilased pidi kunsti- ja tööõpetuse tunnis moodustama grupid tükikesteks tehtud piltide alusel. Igasse gruppi sattus 4 liiget. Iga pildi moodustanud rühm pidi tegema selliseid lumehelbeid nagu oli pildil kujutatud.

Kasutatud allikad:

Salumaa, T.; Talvik, M. & Saarniit, A. (2004). Aktiivõppe meetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ

Random Name Picker (loosiratas) https://www.classtools.net/random-name-picker/

Exit Tickets (väljapääsupilet) https://goalbookapp.com/toolkit/strategy/exit-tickets

Grete Arro viimane lugemisülesanne: Toomela pääsukeste tekst (märkmed loetust)

Meelde jäi loetust päris mitu asja ja tegelikult oli see lugemine väga hariv ja vajalik. Selle teksti ülesehitus oli loogiline ja aitas palju kaasa ka minu enda teadmiste ja mõtete kinnistamisele.

Mõningatel juhtudel pole vaja teooriale keskenduda, eriti veel siis kui on olemas eelteadmised asjast. Tekstis meeldis mulle see villase kampsuni näide, kus autor võttis korduvalt seljast oma villase kampsuni, et näha staatilise elektri tekkimist. Samas ei õnnestu ilma teooriata paljude asjade tegemine. Meil võivad ju mingisugused eelteadmised olla, kuid nendest ei piisa näiteks millegi võimsa leiutamiseks või avastamiseks. Selleks, et õppida midagi muud ja uut, on meil vaja õppida selgeks kõigepealt abstraktsed mõisted ning seda me koolis püüamegi teha. See on vajalik selleks, et õpilastel tekiksid seosed erinevate mõistete vahel. Ilma abstraktseid mõisteid õppimata ei saa me õppimisele üldse keskenduda.

ARENG: Me teame, et lapsed arenevad, kuid me ei tea tegelikult täpselt, mida see mõiste areng tähendab. Selle mõiste selgitusi ja arusaamu on erinevaid. Toomela on oma näidete kokkuvõtteks välja toonud arusaama, et areng on muutus, kuid igasugune muutus ei ole areng. Lisaks on ta välja toonud selle, et areng on organismi ja keskkonna vastasmõjus toimiv protsess. Mulle isiklikult see mõte meeldib. Lisaks on vaja koolis õpetajatel ikkagi tegelikult abistada õpilasi nende vaimuomaduste väljendamisega, sest meie õpetajatena ei saa eeldada, et need on kaasasündinud omadused ja väljenduvad ise. Areng on muutus ja kindlasti peab see areng olema selline, et tekiks uudne ja kvalitatiivselt teissugune vaimumoodustis. Mulle meeldis ka see mõte, et arengu mõistmiseks on oluline mõista nii arenevat last kui ka tema keskkonda.

KÕRVALPÕIGE: Meelde jäi mõte, et üldiselt ei saa me mõista elusolendi käitumist väljaspool keskkonda. Sama on ka lastega. Näiteks on osa lapsi koolis väga lärmakad, kuid kodus väga vaiksed ja tagasihoidlikud või ka vastupidi. Lapsed käituvad erinevates kohtades ja olukordades erinevalt. Lisaks jäi meelde ka see mõte, et õpikeskkonna toel avalduvad ka kõige nõrgema õppimisvõimalustega inimese areng. Isegi siis, kui inimesel on pöördumatu ajukahjustus või kui aju niiöelda laguneb, on alati õppimisest kasu.

KESKKOND: Ka mõistel keskkond, on palju erinevaid selgitusi. Kõige levinum selgitus on see, et keskkond on see, mis meie ümber on. Koolis on õpilase keskkonnaks koolimaja ja ümbritsevad kaasõpilased ning õpetajad. Toomela on välja toonud selle, et keskkonnas on palju neid sündmuseid, mis meile mõjuvad ja ka neid, mis meid ei mõjuta. Ka koolikeskkonnas on selliseid sündmuseid. Kindlad ainetunnid mõjutavad kõiki ühes klassis õppivaid õpilasi väga palju, kuid näiteks ülekooliline üritus ei mõjuta kõiki selle kooli üritusi, sest kõik õpilased ei võta sellest osa. Lisaks ümbritsevale keskkonnale on olemas ka käitumiskeskkond, mille sisu ja olemuse määrab näiteks koolikeskkonnas iga õpilase enda arusaam ühiskonnas toimuvast. Seetõttu on oluline, et õpetaja suudaks arendada ka õpilase käitumiskeskkonda.

INDIVIID: Toomela on välja toonud, et õpilase mõistmiseks on oluline mõista tema vaimuomadusi ja püüda aru saada tema arusaamadest. Õpetaja jaoks on õpilase puhul olulised need omadused, mille kaudu saab ta õpilasele kujundada sobiva keskkonna, mis tema arengut võimalikult hästi toetaks. Lisaks on õpetaja ülesandeks arendada õpilaste mälu, taju, mõtlemist, tähelepanu, planeerimist ja olemasolevaid teadmisi siduda uute teadmistega.

INDIVIIDI ARENG: Õpetamise jaoks on vaja kirjeldada õpilase arengut ning see on abiks õpikeskkonna kujundamiseks. Õpikeskkond peaks muutuma koos õpilase arenguliste muutustega. Kõige tähtsam ülesanne on õpetajal mõista ja aru saada õpilaste mõtlemisoperatsioonide arengu piirangutest Seejärel saab õpetaja teha õpilase kohta täpsemad kirjeldused, mis puudutavad õpilase arengut.

ÕPETAJAKESKNE ÕPETAMINE: Õpetajakeskne õpetamine tähendab seda, et õpetaja õpetab oma ainet, kuis ei küsi, kuidas tema õpetamisviis ja õpetatava sisu õpilaste vaimuomadustele vastavad. See ei ole aga hea, sest siis ei saa õpetaja arvestada õpetamisel õpilaste arenguga.

Märkmed loengust: jäävusteooria usk, juurdekasvuteooria usk, õppimist toetav tagasiside ja hindamine, õpieesmärkide sõnastamine (17.11.2018)

Õppejõud: Kadi Georg

Mõned materjalid õppetöö planeerimiseks:

• mindsetworks.com – võimekususkumuse arendamisega seotud ülesannete lehekülg
• perts.net – teadusliku tõenduspõhise ülesannetega seotud kogumik.

Ühe minuti loeng uskumuste kohta: https://novaator.err.ee/260018/uhe-minuti-loeng-kuidas-uskumus-meie-voimeid-mojutab

Mõttemustrite tagajärjed

Jäävusteooria usku (fixed mindset):

• eesmärk – paista tark
• pingutus – ei pinguta – pingutus on negatiivne – tundub, et ma polegi tark
• reageering läbikukkumisele – alla andmine (trots)
• reageering kriitilisele tagasisidele – ignoreeri, kaitsepositsioon
• saavutus – madalam

Juurdekasvuteooria usku (growth mindset):

• eesmärk – õppida
• pingutus – pingutab – pingutus on positiivne – saan paremaks kui pingutan
• reageering läbikukkumisele – uuesti proovimine
• reageering kriitilisele tagasisidele – õpetab
• saavutus – kõrgem

Väljakutse või läbikukkumine:

• juurdekasvuuskumus – suurenenud pingutus – parem toimetulek, kõrgem saavutus
• jäävususkumus – vähenenud pingutus – madalam saavutus, halvem toimetulek

Väga hea hääletuskeskkond: https://crowdsignal.com/

Kas igapäevane suhtlus mõjutab uskumusi?

• kui kinnitame uskumusi
• julgutus ja toetus
• oleneb seltskonnast, kellega õpilased tihedamini suhtlevad
• lapsevanemate toetus või kriitika

Kuidas tugevdada juurdekasvuuskumusi õpilastes?

• tuleb väärtustada protsessi – pingutust
• soovituste ja valikute andmine õpilastele
• püüda panna õpilasi protsessi analüüsima
• ei tohi alahinnata lapsi
• rääkimine ja teguviis peavad ühtima
• arengut toetav tagasiside

Klassiruumi motivatsiooni kliima:

• meisterlikkusele orienteeritud – rõhutatakse isikliku arengu olulisust, tunnustatakse pingutust, vigade tegemine loomulik osa protsessist
• sooritusele/ tulemusele orienteeritud – soodustatakse indiviididevahelist võrdlemist, nurjumine=madal võimekus, vigu kritiseeritakse, tunnustuse keskmes püstitatud normide täitmine

Kiitus/ tunnustus juurdekasvuusku toetavalt

Mitte keskenduda:

• omadustele, mida võib pidada stabiilseks/pigem muutumatuks nagu talent või intelligentsus

Keskenduda:

• pingutusele ja strateegiatele
• oskustele ja võimetele
• vigadele ja väljakutsetele

Tagasiside peab olema aus ja konstruktiivne, kuid see ei pea olema haavav.

SMART

• Specific – vältida ebamäärasust
• Measurable – kirjeldada tulemust (mõõdetav)
• Assignable – lähtuda õppijast, kooskõlastatud/jagatud selle saavutamises osalevate inimestega
• Realistic – olla realistlik
• Time-Based – arvestada (täht)aega, hästi ajastatud

Õpiväljund peab peegeldama konkreetset teadmist.

Näited headest õpiväljunditest:

• õpilane mõistab konkreetse teksti sisu- mõõta saab näiteks nii: vastab teksti põhjal 5-le küsimusele/ lahendab ülesande

Hindamisel peab olema põhjendus, mille põhjal hinnatakse.

Märkmed loengust: täidesaatvad funktsioonid klassiruumis (16.11.2018)

Õppejõud: Grete Arro

Mõtteid kodusest lugemisarast ja videodest:

• Ilma pidurdusprotsessideta ei toimu õppimist.
• Töömälul on suured piirangud ning seda ei tohi üle koormata.
• Kui meenutu taastus, siis läks info püsimällu.
• Õppimine on olulise info edasitõstmine ja ebaolulise info allasurumine.
• Pidurdamine on aktiivne protsess.
• Kognitiivne paindlikkus on ootamatustega kohanemine.
• NB! Täidesaatvad funktsioonid: pidurdusprotsessid, töömälu ja kognitiivne paindlikkus.
• Pidurdusprotsesside suunamine on lastel oluline.  Õpetaja ülesandeks on leida sobivad tegevused.
• Metakognitsioon on pidurdus.
• Õpilastega tuleks rääkida sellest, mis on tähelepanu ja mis on pidurdus. Hea on näiteks kasutada pidurdust nende õpilastega, kes tahavad pidevalt vahele segada.

Enamasti seostakse juhtimist kurjusega. Tegelikult tuleb selgitada ja väljendada oma nõudlikkust. Tuleb tähelepanu pöörata tagajärjele.

Limbiline süsteem on keskendunud raevule, vihale, tekitab stressi emotsioonid elavad siin.

Eesajukoore süsteemis on empaatia, vastutus, jne.

Meie aju on ehitatud nii, et see on võimeline ülesandeid jupi haaval lahendama.

Kui töömäluga on kehavd lood, siis sobbivad ajalise piiranguta tegevused, sest töömälu sooritus on aeglasem.

Eduardo Briceno kõne TED.com’is: “How to get better at the things you care about.”

Mõtteid loengust: pikaajaline mälu (02.11.2018)

Õppejõud: Grete Arro

Jaan Aru video: “Mälu ja õppimine”

• Missugused õppeprotsessid on mälu töö aluseks?
• Loovus põhineb uute seoste leidmisel ja need seosed on teadmiste vahel, mis on juba ajju salvestatud.
• Barbara Oakley kursus Courseras “Learn how to learn”.
• Hermann Ebbinghaus – kirjutas paberile erinbevaid silpe. Need asjad, mida me õpime kõige hiljem, jäävad kõige paremini meelde. Miks ta kasutas neid mõtteituid silpe? Ta kasutas neid selleks, et seoseid luua varasemate teadmistega.
• Mällu salvestamine sõltub eelteadmistest.
• Mälu rekonstrueerib teadmisi selle põhjal, mis mällu varasemalt salvestatud on ehk mälusisud muutuvad ajus.
• Uute mälusisude salvestamine on seotud hipokampusega.
• Info, mis salvestus lühiajaliselt lühimällu kaob sealt.
• Sensoorne mälu – ilma tähelepanuta kaob kiirelt.
• Lühimälu/ töömälu – kaob, kui ei kodeerita või ei korrata.
• Pikaajaline mälu – eksplitsiitne-deklaratiivne (Episoodiline-sündmused ja semantiline-faktid) ja implitsiitne – mittedeklaratiivne (protseduuriline-oskused).
• Sündmuste, inimeste ja maailma kohta õppimine on seotud semantilise või episoodilise mäluga, motoorne õppimine.
• Mälusid on erinevat tüüpi ja need on seotud erinevate ajupiirkondadega, kuid salvestamine toimub neis kõigis siiski sarnase mehhanismi alusel.
• Meie kõigi ajus on umbes sadu miljoneid neuroneid.
• Ühendused ja seosed on kõikidel erinevad ning ühenduste muster on selline nagu on meie omandatud teadmiste omavahelised seosed.
• Mälusisud on talletatud neuronite vahelise ühenduste tugevuste kaudu.
• Oluline on õppida erinevates kontekstides ning meenutada õpitud teadmisi. Näiteks sõna “tee”.
• Esmapilgul hea vihje sõna või teadmise meenutamiseks ei pruugi töötada, kui sõna või teadmine on salvestatud muus kontekstis või teistmoodi.
• Mälusisu meenutamise loeb alati see, KUIDAS mälusisu sai salvestatud. Me ei talleta ainult üksikuid mälusisusid, vaid alati ka konteksti nende sisude ümber. Mistõttu ei salvestus alati just see, mida õpetaja räägib, vaid pigem see, millega õpilane kuuldut seostab.
• Üheskoos salvestatud mälusisude mustri puhul viib teatud osade meenutamine suure tõenäosusega ka kõige muuga seonduvalt salvestatu aktiviseerimine.
• Ehkki me ei salvesta kunagi ainult üksikuid mälusisusid, vaid alati ka konteksti nende ümber, ei tähenda see seda et kõike kogu aeg automaatselt salvestatakse. Mälusisude salvestamisel on ülioluline roll tähelepanul: salvestatakse see, millele aktiivselt tähelepanu pööratakse, millele aktiivselt mõeldakse.
• Õpitav haakub õppimise käigus aktiveeruvate eelteadmistega, mis salvestatakse koos uue teadmisega.
• Anna konteksti, et lihtsustada õppimist.
• Juhi seda, kuidas õppija teadmisi salvestab!
• Anna nippe teadmiste salvestamiseks!
• Võimalusel kasuta edastamisel lugusid inimestest. Need aitavad uut teavet paremini meelde jätta.
• Edukas salvestamine on oluline mälujälje jaoks. Mälujälje kinnistumine vajab aega ja mõistlikku, pausidega kordamist. Ei ole õige, et kordamine on tarkuse ema, pigem järjestikune juttikordamine on õppimise võõrasema.  Mõtestamata juttikordamine ei soodusta õppimist, vaid tekitab pelgalt teadmise illusiooni.
• Mälusisude kinnistamiseks on oluline testimine.
• Une ajal toimub suur osa mälusisude kinnistumisest.

PÕHIIDEEKS ON SEOSTE LOOMINE  UUE JA ÕPITUD TEADMISTE VAHEL NING ÕPITU KASUTAMINE ERINEVATES KONTEKSTIDES.

KAS ÕPPIMISE KIIRUS VÕRDUB EFEKTIIVSUSEGA?

Mälu! Ülesanne Soderstromi & Bjorki ja Jaan Aru materjalide pinnalt_õppejõud Grete Arro

Saime uue ülesande mälu kohta: Loetule ja nähtule tuginevalt arutle palun teemal, milline ainekursuste/õppetsüklite ülesehitus toetaks pikaajaliste, paindlike (teadmise uude konteksti ülekandumist võimaldavate) mälujälgede kujunemist.  NB! Soderstromi ja Bjorki artikkel on kaunis keeruline. Lugemisel on abi iga alapeatüki juures olevatest kokkuvõtetest. Keerukamaid eksperimentide kirjeldusi ei ole tarvidust peenemalt läbi töötada. Proovige palun jõuda põhiideedeni.

Minu vastus ülesandele: Lugesin Soderstromi ja Bjorki artiklit ning tuletasin meelde ka loengus nähtud Jaan Aru video ja püüdsin teha kokkuvõtte pikaajaliste ja paindlike mälujälgede kujundamisest. Mälu on üks keeruline süsteem, mis vajab pidevat arendamist ja millega tuleb pidevalt tööd teha. Meie enda ülesandeks on oma mälu hoida. Igasugune liigne üleõppimine ja sellest tulenev väsimus häirivad meie mälu tööd. Meie mälu teeb küll tööd ja me omandame mingeid uusi teadmisi, kuid need ei pruugi jääda meie pikaajalisse mällu. Video põhjal saime aru, et meie mälu on piiratud tegemistega. Emotsioonid aitavad meil asju paremini meelde jätta ning seetõttu on oluline hoida positiivseid emotsioone. Positiivsed emotsioonid hoiavad õppijate motivatsiooni ning motivatsioon tekitab õppimisel parema tunde ja seetõttu kinnistub õpitav pikaajalisse mällu. Oluline on meenutada ja korrata ja kinnistada. Seetõttu on ka meie loengutes oluline, et me meenutaksime eelmistes loengutes õpitud materjali, et meile jääks meelde kõige olulisem. Sellest ma juba kirjutasin, et õppimiseks on vaja positiivseid emotsioone. Seetõttu on hea, kui õpetaja tunnis ja ka õppejõud loengtes näiteks veidi nalju või tooks elulisi näiteid. Samuti sobiks ka käsitletava teema visualiseerimine, slaidiesitlused on selleks olulised ja ka videomaterjal. Pildimaterjal aitab paremini seostada loetavat teksti ning olulised seosed jäävad ka paremini meelde. Õppimise juures on oluline ka pingutamine ning seetõttu on hea, kui oleksid head kontrollimise viisid või testid, et meie saaksime pingutada ja õpitut meenutada. Pingutusmomendid aitavad meil paremini meenutada ja oma mälus seoseid sorteerida ja parandada. Näiteks kui meile antakse artikkel lugeda, siis võiks olla kõige olulisema kohta test, ja seda mitte ainult ühes loengus, vaid mitmes järjestikus, et me saaksime meenutada ja seoseid luua. Samas ei pea ju alati üksi mõtlema ja meenutama ja seoseid looma. Ka rühmatööd toetavad mälujälgede tekkimist. Mitu pead on ikka mitu pead ja siis ühendatakse mitmete rühmaliikmete teadmised üheks tervikuks, keegi ikkagi midagi mäletab ning siis saab teadmistest ja meenutatust luua ühise pildi. Lisaks on oluline see, et õpitavad teemad oleksid loogilised järjestuses, sest siis tekib õppijatel ainest parem ülevaade ja ka seosed, mis mälus luuakse, oleksid omavahel paremini seotud. Hea on kasutada selleks ka lõimingut erinevate ainete vahel, sest siis kasutatakse sama teemat ja samu mõtteid errinevate ainete kontekstis, sest siis luuakse parem seos reaalse eluga ning siis tekiksid ka paremad mälujäljed, mis oleksid pikaajalised. Lisaks arvan veel seda, et pikaajalise mälu tekkimisel on oluline, et enne aine või kursuse algust on hea see, kui õpetaja saaks ülevaate õpilaste eelteadmistest, sest siis on tal parem oma õppetööd planeerida ja õpilaste jaoks just kõige olulisemaid teemasid õpetada.

Märkamisülesanne

Ühe nädala jooksul oli ülesandeks märgata oma kolleegide ja ka õpilaste edusamme ning anda neile tagasisidet nii, et see toetaks nende arengut positiivsel moel.

Kolleegide tunnustamine

1. Kuivõrd kerge või raske oli ülesande täitmine sinu jaoks? Miks? Selle ülesande täitmine oli minu jaoks üsna kerge, sest ma olen harjunud oma kolleegide pingutusi tunnustama. Pigem takistas tunnustamist see, et ma ei näe päeva jooksul oma kolleege ja seetõttu ei tea just palju nende tegemistest.
2. Mida märkasid või kuidas reageerisid inimesed, kellele tunnustavat tagasisidet andsid? Kolleegid reageerisid erinevalt. Mõnel hakkas piinlik, et ma tunnustasin neid, sest nad arvasid, et nad pole seda tunnustust väärt. Näiteks tunnustasin üht kolleegi väga vahva ja põneva töölehe eest. Mõned kolleegid olid üllatunud, kui neid tunnustasin, sest nende jaoks oli ootamatu, et ma nende pingutust märkasin. Näiteks sai üks õpetaja iseseisvalt tahvelarvutis ühe rakenduse kasutamise iseseisvalt selgeks. Mitte ükski kolleeg ei saanud pahaseks, kui ma nende jõupingutust tunnustasin.
3. Mida õppisid sellest protsessist? Õppisin sellest protsessist seda, et vahest piisab ainult väikesest tunnustusest, et muuta kellegi päev rõõmsamaks ja positiivsemaks, eriti veel siis kui tead, et inimesel on muud raskused ja mured, mida on niigi raske taluda. Õppisin seda, et tegelikult on ka väike tunnustus edasi viiv jõud ja annab rohkem indu edasi pingutamiseks.
4. Kuidas seda kogemust ja teadmist saad kasutada tulevikus või juba praegu oma töös õpetajana? Kolleegidega aitab selline väikene tunnustamine paremaid suhteid hoida, sest nad tunnevad, et neid ja nende tehtud tööd märgatakse ja tunnustatakse. Kindlasti jätkan ma sellist tunnustamist ka edaspidi.

Õpilaste tunnustamine – 4. ja 5.kl õpilased

1. Kuivõrd kerge või raske oli ülesande täitmine sinu jaoks? Miks? Selle ülesande täitmine oli minu jaoks veidi keeruline, sest ma püüan märgata kogu aeg oma õpilasi ning nende jõupingutusi tunnustada. Kuna klassid on suured, siis tõesti vahest jääb mõni laps veidi eemale, kuid teadliku jälgimisega saab anda tõesti igale ühele individuaalsemat tagasisidet.
2. Mida märkasid või kuidas reageerisid inimesed, kellele tunnustavat tagasisidet andsid? Õpilased reageerisid erinevalt. Mõni häbenes, sest nad ei ole harjunud tunnustava tagasisidega. Näiteks sai üks vaiksema iseloomuga õpilane väga hästi oma loodusõpetuse projekti tehtud, see töö oli väga kenasti kujundatud. Mõni laps oli üllatunud, sest nad ei oodanud tunnustust tehtud töö eest.
3. Mida õppisid sellest protsessist? Õppisin selles protsessist seda, et tegelikult on vähe vaja selleks, et õpilast paremini tegutsema panna, väikene tunnustus annab energiat ja tahet edasi veelgi rohkem pingutada. Kui õpilased saavad ausat ja asjalikku tunnustust, siis on nad motiveeritumad ja suudavad paremini ülesandeid lahendada.
4. Kuidas seda kogemust ja teadmist saad kasutada tulevikus või juba praegu oma töös õpetajana? Kindlasti jätkan ma ka edaspidi õpilaste jõupingutuste tunnustamist, sest nad vajavad seda, et oma sisemist heaolu hoida ning ennast õppeülesannete sooritamisel paremini tunda.

 

Mõistete arengu teemaline ülesanne – õppejõud Grete Arro

Õppejõu antud ülesanne:

Palun uuri läbi APA mõistete arengut ja selle toetamise viise käsitlev lehekülg: http://www.apa.org/education/k12/misconceptions.aspx?item=1

NB! Loe läbi mitte ainult “Do’s and Dont’s”, vaid kõik sel lehel allpool olevad mõttearendused: “Assess and build on preconceptions”, “Present new concpepts or theories” jne jne jne…

Mõtle loetule tuginevalt oma aine kontekstis mõnele mõistele/teemale, mille puhul on väärmõisted kerged tekkima. Kuidas saaksid Sina õpetajana, toetudes APA lehel pakutud võimalustele, toetada õpilastes vastava mõiste arengut või teema teadusmõistelist omandamist võimalikult tõhusalt?

Minu kokkuvõte loetust ja mõtetest, kuidas toetada õpilasi teadusmõistete omandamisel

Loetud materjal oli põnev ning andis mitmeid ideid, kuidas aidata õpilastel veelgi paremini teadusmõisteid omandada.

Kuna õpetan 5.klassis informaatikat, 4. klassis loodusõpetust ja kodulugu ning 8.klassis loovtööd, siis nendes ainetes on õpilastel väärarusaamad kerged tekkima, eriti just loodusõpetuses ja informaatikas. Informaatikas on väga palju IT ja IKT-ga seotud mõisteid, mida on keeruline õpilaste jaoks selgitada. Paljusid asju ei saa me reaalselt näha ja katsuda ning need on õpilaste ja ka meie endi jaoks abstraktsed mõisted.

Sageli on õpilastel enne uue teema õppimist teatud eelteadmised olemas, mõnikord on aga nii, et need eelteadmised ei ole uute asjad õppimisel kasulikud. Mõnikord võivad aga olla need õpitavad teadmised väärad ja ekslikud, seetõttu võivad tekkida uute mõistete õppimisel väärarusaamad. Kui erinevatele teooriatele tugineda, siis on väärarusaamad tegelikult õppeprotsessi normaalne osa.

Samas võivad väärarusaamad takistada uue materjali omandamist. Enamasti ei ole õpilased teadlikud, et nende teadmised on valed ning teiseks tõlgendatakse uusi kogemusi vääratele arusaamadele tuginedes. Seetõttu ei saada uut teavet õigesti ning tuginetakse vääratele arusaamadele. Et väärad arusaamad ja mõtted ei kinnistuks, siis peab tekkima mõistetega seotud muutus – kontseptuaalne muutus. Selle muutuse tekkimiseks on vaja aga õpetajatel teade õpilaste eelteadmisi, sest edasine õppimine põhineb just eelteadmistel ja eelnevalt loodud seostel.

Head nõuanded loetu põhjal, mida õpilastega teha, et aidata neil teadusmõisteid omandada:

• Heaks võtteks on lasta õpilastel üles kirjutada eelteadmistega seotud mõisteid. Selle kaudu saab ülevaate sellest, missugused teadmised ja arusaamad on õpilastel eelnevalt tekkinud.
• Kui materjali on palju, siis on hea tekst märksõnadega kokku võtta – kõige olulisemad mõisted tekstist välja tuua.
• Õpitav on vaja õpilaste jaoks oluliseks muuta, seetõttu on oluline luua seos reaalse eluga.
• Olulisel kohal on õppimisprotsessis ka õpilaste ettekujutused ja nende sidumine uute teadmistega.
• Oluline on erinevate mõistete vahel luua ühine seos, sest siis on õpitavat kergem meelde jätta.
• Oluline on anda õpilastele juhiseid mõistete kohta. Õpetaja saab anda näite, mis vaidlustab mitu eeldust või näiteid, mis vaidlustavad vaid ühe eelduse.
• Hea on kasutada ka juhtumiuuringuid, sest nende kaudu saab tugevdada uue materjali mõistmist ja õpilaste väärarusaamade vähendamist.
• Õpetaja saab aidata õpilastel ka ise parandada oma väärarusaamu, selleks saab õpetaja õpilasi teadlikult väärarusaamade juurde juhtida ja neid suunata.

Mida ei tohiks teha siis kui õpilased uusi teadusmõisteid omandavad?

• Ära tugine ainult loengute pidamisele.
• Ära tugine ainult laboritele või praktilisele tegevusele.
• Ära tugine ainult demonstratsioonidele.
• Ärge tugineda ainult sellele, et õpilased ainult loevad teksti.
• Ära tugine ainult ühele väljavaatele kui materjali tõlgendamiseks on mitu võimalust.

Minu võimalused informaatikas teadusmõistete omandamiseks?

• Oluline on pakkuda õpilastele võimalusi oma mõtete väljendamiseks teatud teemade kohta, mis eeldavad diskussiooni, näiteks internetiohutusega seotud teemad. Selleks saab pakkuda erinevaid keskkondasid, näiteks Padlet, TodaysMeet, Google Docs jne. Õpilased jagavad oma mõtteid tekkinud teemade kohta, kuid samas näeksid nad ka teiste õpilaste ja rühmade arusaamu ja mõtteid.

• Näitlikustamist saab kasutada näiteks teksti vormindamisega seotud mõistete selgitamisel. Õpetaja saab teha õpilastele näidistöö ning samal ajal selgitab olulisi mõisteid. Enne seda saavad aga õpilased ennustada, mida iga lühikäsklus või nupuke tekstiga teeb (joonib alla, muudab paksuks jne).

• Näitlikustamiseks on hea kasutada videosid ja pildimaterjale, et mõisteid omavahel paremini seostada.

Kasutatud allikas: https://www.apa.org/education/k12/misconceptions.aspx?item=1

Mõtteid loengust (20.10.2018) – lõiming

Õppejõud: Kadi Georg

Lõimingu olulisus õppeprotsessis

Lõiming kui:

• aineõpetajate tihe koostöö
• uute teadmiste omandamine läbi mitme aine
• sidumine
• terviku tekitamine
• osakeste sidumine tervikuks
• mitme aine kaudu kindlate teemade harjutamine ja kinnistamine

Võimalused lõiminguks

• sisemine vs välimine
• horisontaalne vs vertikaalne
• ainetevaheline, multidistsiplinaarne, ajaline kooskõla, kombineeritud, interdistsiplinaarne metateema, lõimingutsenter vs teema

SMART õpiväljundid

SDT (Self-Determination Theory) vaatluskogemuse analüüs

• Milline oli õpetaja juhendamisstiil vaadeldud tundides? Enamasti olid õpetajad konkreetsed, kuid andsid õpilastele ka vabadust teatud piirides.  Ei näinud täiesti autonoomset ega ka täiesti kontrollivat õpetajat.
• Kuivõrd olid õpilased kaasatud ja palju toetatud nende autonoomiavajadus? Õpilased olid kaasatud U-kujulisest istumisplaaniga klassiruumis. Rühmatööde tegemine. Kehalises gruppides kaardile GPS joonis vanalinnas Endomondo rakendusega.

 

 

Märkmed loengust (19.10.2018) – meenutamine, õppimine, mõisted jne

Õppejõud: Grete Arro

Meenutamise tingimised:

• keskkond
• seoste tugevus
• emotsioonid

Kõige rohkem õpib inimene siis, kui see on vajalik ja tegevus nõuab pingutust.

Miks on mõistete õpetamine oluline?

• et me saaksime ühtemoodi mõistetest aru
• kasutamine erinevates kontekstides
• mõistete nullist õppimine – mõisted on domeenispetsiifilised – alati on alguses tavamõtleja
• väärmõistete tekkimise ohust tuleb olla teadlik
• ei ole nähtav protsess, tuleb leida viis, kuidas kontrollida
• et tekiksid seoses erineva mõistetega (nt klaver ja klaviatuur)
• õpilased ja õpetajad peavad end mõistete selgitamise protsessis hästi tundma
• eelteadmised võivad segada õppimist
• teadusmõiste areneb läbi tavamõiste – etümoloogia võib aidata luua tavamõistelist arusaama, millele teadusmõiste saab ehituda, ajalugu – ükskõik, milline bridging example
• väärarusaamad ei ole alati halvad – on olulised, et asju mõista – oluline on vältida nende kinnistumist
• saab minna edasi, süvitsi, saab teadusest aru saada, üldse ümbritsevast aru saada

Mis on mõtlemine? – mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine.

Mis on tavamõiste?

• väikelapseeas, ka algaja täiskasvanud
• tajupõhine – mida kogesin, järelikult on nii, autoriteet ütles
• neid ei teadvustata – ei teki seoseid
• on mõisteid, millel tavamõisteline vaste puudub

Mõistete tase – mitte ainult mõtlemise, vaid psüühiliste protsesside omadus tervikuna.

Tavamõisted:

• arenevad isikliku kogemuse alusel
• tavamõisteline info viitab meelte vahendusel saadud, otsesele tajukogemusele
• ei võimalda mõelda asjadest, millel tajutavad vasted puuduvad
• järeldused tuginevad isiklikule kogemusele või analoogiale sellega
• mõtlemise protsessi ei teadvustata
• kategoriseeritakse suvalise tunnuse alusel (nahavärv jne)

Mis on teadusmõisted?

• vahetu, ei saa kogeda
• viitab mittetajutavale
• üldistatakse sõnu – nt imetajad
• formaalloogilised
• ei ole tingimata teaduslik mõiste, samas iga teaduslik mõiste on teadusmõiste
• teadvustatav – saan mõelda oma mõttekäigust, saan järgida õige mõtlemise reegleid

Teadusmõisted

• arenevad kokkupuutel sümboliseselt vahendatud infoga
• teadusmõisteline info viitab märgisüsteemis
• võimaldab mõelda asjadest, millel tajutavad vasted puuduvad
• järelduste tegemises ja mõtlemises

Mis on süsteemmõiste?

• oskab kasutada
• analüüsitud
• süsteemimõiste puhul inimene mõistab, millises kontekstis on see teadusmõiste õige
• on seotud teiste mõistete süsteemi
• täielik lõiming
• mõiste iseeneses
• hierarhiline – samm sammult laienev arusaam

Süsteemmõisted:

• süsteemmõistete puhul kodeeritakse teadusmõisteline mõtlemine laia teadmiste süsteemi
• iga teadusmõiste puhul on võimalik põhjendatult osutada, millises kontekstis on see mõiste vaadeldav teadusmõistena

Millistest meie aine mõistetest õigesti arusaamisega on õpilased hädas?

• IT ja IKT
• tehnoloogia on abstraktsioone täis (väärmõisted, lihtsustused on funktsionaalsed); meditsiini paralleel – jaguneb valdkondadeks – ärge arvake, et kui ma olen haridustehnoloog, siis ma oskan teie arvutit parandada
• mõiste arengu oluline osa – saad aru, mis see on ja mis see ei ole
• programmeerimine – oled progeja, järelikult oskad kõike
• Kuidas õpilasi mõistmises aidata? Informaatika – mis see on, mis see ei ole? Mõistekaart, graafilised näited, praktiline kogemus.

Millised kehakultuuriga seotud mõistetega on õpilased hädas?

• tiritamm – “tiri” tähendab pea alaspidi
• tirel
• joondu – ei saa aru, et pea saab pöörata ilma kehata
• Kehalise kasvatuse õpetaja on ka toitumisnõustaja, personaaltreener jne – ühiskonna eeldused

Millised matemaatikaga seotud mõistetega on õpilased hädas?

• murdaarvud, segaarvud, kümnendmurrud jne – alati on võimalik näitlikustada
• hea on kasutada number talks süsteemi (Jo Boaler)

Ülesanne: õppeülesannete loomine vastavalt Bloomi taksonoomiale.

Arengu ja õppimise toetamise aines oli ülesandeks luua õppeülesanded vastavalt Bloomi taksonoomiale.

Benjamin Bloomi (1956. aasta mudel) taksonoomial põhinevad ülesanded:

1. TEADMINE – Kes on alligaator Robi?
2. MÕISTMINE – Selgita, kuidas sa ühendad Lego WeDo ajubloki arvutiga?
3. RAKENDAMINE – Ühenda ajublokk arvutiga ja tee programm, mis liigutaks Robi suud.
4. ANALÜÜS – Missugused programmi sa tegid? Mida tegi Robi, kui sa kasutasid oma loodud programmi?
5. SÜNTEES – Loo programm, mille abil teeb Robi suu lahti ja paneb selle kinni, kuid määra suu lahtioleku aeg ise.
6. HINDAMINE – Mis sa arvad, kas sinu loodud programmi kasutades hakkab alligaator Robi oma suud liigutama ja hoiab suud nii kaua lahti kui sina soovid?

Lorin Andersoni ja David Krathwohli (2001. aasta mudel) taksonoomial põhinevad ülesanded:

1. MEELDEJÄTMINE – Kes on alligaator Robi?
2. ARUSAAMINE – Selgita mulle, kuidas sa alligaator Robi ehitasid ning kuidas sa ehitatud looma arvutiga ühendasid?
3. RAKENDAMINE – Sul on robotloom valmis ehitatud? Kuidas sa saad alligaator Robile teha programmi, mille abil ta saab oma suu lahti teha ja kinni panna?
4. ANALÜÜS – Mis programmi katsetamise käigus juhtus? Kas Robi tegi suu lahti ja pani seejärel ka suu kinni?
5. HINDAMINE – Mõtle, mida sa peaks teisiti tegema kui eelmise programmiga, et Robi hoiaks suud lahti kauem?
6. LOOMINE – Loo programm, mille abil teeb Robi suu lahti ja paneb selle alles siis kinni kui suhu on sattunud toit ehk siis väike legoklots.

Mõtteid loengust 06.10.2018 (aju töö ja funktsioonid)

Õppejõud: Teri Talpsep

Eelmise loengu meenutamine: Mida ma tean ajust ja õppimisest? Mis mulle meenud eelmisest loengust? Märksõnad:

• neuronid
• ajusagarad
• mõtlemine
• 2. eluaasta – nägemisinfo töötlust
• 2. eluaastaks – kiindumussuhe
• 7.-8. eluaastaks – peenmotoorika
• 10. eluaastaks – keel ja kõne
• 3.-10. eluaastaks – muusikaline areng
• 2.-23. eluaastaks – emotsionaalne kontroll
• seoste loomine
• emotsioonide olulisus
• lühiajaline ja pikaajaline mälu
• töömälu
• kiituse saamine
• tähelepanu on protsees, mida suunavad otsmised ajusagarad
• kõne, nägemine ja kuulmine arenevad kuklasagaras
• Uni on oluline, sest teadmised korrastuvad.

Olulised mõisted:

• EKSPLITSIITNE – faktiteadmised, isiklikud kogemused
• IMPLITSIITNE – motoorne õppimine, praimimine

GRAAFILINE LIHTSUSTAMINE – oma mõtete visualiseerimine.

Aju areng

Link graafilise lihtsustamise kohta: https://creativitycatcher.com/visuaalne-motlemine-ja-lihtsustamine/

• Kuklasagar on umbes 76% geneetiline. fusiform gyrus
• Kiirusagar on 85% geneetiline.
• Oimusagar on umbes 45% geneetiline.
• Otsmikusagar on 65% geneetiline.

Kõige hiljem küpseb otsmikusagar.

Oma meelte kasutamine: silmad kinni ja asjade kompimine ja haistmine. Kuulamine ja kõnelemine. on seotud esemete määramisega.

FAKT või MÜÜT

• Me kasutame ainult 10% oma ajust. – Müüt: me kasutame enamus oma aju kogu aeg, isegi magades, tegelik potentsiaal peitub plasitilisuses. Filmid: Lucy (2014) ja Limitless (2011) 
• Enamus õppimisest toimub esimesel kolmel eluaastal. MÜÜT: Esimesel kolmel eluaastal kujuneb kiindumussuhe. Õppimine sõltub arenguvaldkonnast. Areng toimub kogu elu.
• Poistel ja tüdrukutel on erinevad kognitiivsed võimed. FAKT: Reeglina on poistel paremad visuaal-ruumised võimed, tüdrukutel aga keeleline ladusus. Aju maht on üldiselt meestel suurem, naistel aga mõhnkeha maht suurem.
• Erinevatel lastel on erinevad õpistiilid. MÜÜT: õpilastele saab anda teadmisi samade tegevuste kaudu, välja arvatud erivajadustega lapsed.
• Toitumine mõjutab õppimist. FAKT. Toidust saame aineid neurotransmitteritte tootmiseks. Suhkru ja hüperaktiivsuse vahel teaduslikke seoseid ei ole.
• Puhanud õpilased õpivad paremini. FAKT: vajalik uni( 8-8-8)
• Kehaline kasvatud parandab õppimisvõimet. FAKT: Mõjutab aju plastilisust, verevool pähe suureneb, hapniku hulk suureneb, tähelepanu funktsioonid suurenevad.
• Võõrkeele õppimine parandab kognitiivseid võimeid.

Mõtteid loengust – 05.10.2018 (aju töö ja funktsioonid)

Õppejõud: Teri Talpsep

Ajus toimib töötlus erinevatel tasemetel: tajuline töötlus (sõnade töötlus), üldine töötlus (jutu mõte). Lühiajaline mälu (tajuline töötlus), pikaajalisem mälu (üldine töötlus). Meie tööks on õpilaste ajude ja mõtlemise muutmine.

Miks on meie aju vilets meedejätmiseks?

Aju on kujunenud sadade miljonite aastate jooksul ja aitab meil ühiskonnas ellu jääda. Aju on vinge asi, kuid ta ei ole mõeldud selleks, et olulisi fakte meelde jätta.

Aju on seotud emotsioonide meeldejätmisega. Aju saadab tugevad signaalid emotsioonidest ja need salvestuvad. Emotsioone saab õppetöö planeerimisel kasutada. Tasub rääkida nalju, sest naljadega tulevad õpilased kaasa ja neil tekivad emotsioonid. Inimeste ajus mõjub kiitus positiivse mõjuna ja aitab salvestada õpitud mustreid.

Tähelepanu on protsess, mida suunavad otsmised ajusagarad. Võimaldavad teha töötlust pikemaajaliselt. Tähelepanu ja töömälu on väga olulised igas tunnis. Õpilased ei taha keskenduda sellele, mida tunnis räägitakse ning tähelepanu hajub ja seetõttu ei salvestu oluline info ajusse. Tajuline piirkond säilib, üldine piirkond mitte. Kui õpilased õpitavale tähelepanu tunnis ei pööra, siis tuleb õpetamise meetodeid muuta.

Pidurdusprotsessid aitavad pidurdada neid teisi mõtteid ja emotsioone.

Pidurdusprotsessid, tähelepanu ja töömälu töötavad koos!

See, mis me õpime, sõltub meie eelteadmistest antud teema kohta. Kui tekib emotsioon, siis jääb teadmine paremini meelde. Vanad teadmised aitavad salvestada uut informatsiooni.

Õpetaja töö teeb huvitavaks see, et ei oluline mõelda, mida ma õpetan, vaid kuidas seda õpetada. Oluline on mõelda nagu õpilane. Oluline on mõelda iseenda eelteadmiste peale.

Mõtlemine on see, kui ajus tekivad õiged seosed!

Mälu sisu on ühenduste muster teatud neuronite vahel.

Me ei ürita kõikidele õpilastele ühesguseid teadmisi anda, vaid suuname neid teadmisi, mis inimese endaga suhestuvad. Oluline on see, et tekiksid uued seosed.

Oluline on tänapäeval seoste loomisel uni. Une ajal aju korrastab teadmisi ja püüab uusi asju seostada vanemate teadmistega, püüab mõne ühenduse kustutada – eesmärk on see, et hommikul oleks aju vormis ja oleks valmis uusi asju õppima.

Töömälu on justkui meie enda töölaud.

Aju areng

Sündides on olemas enamik neoroneid ehk närvirakke.

2.eluaastaks on aju 80% täiskasvanu aju mahust.

Mis siis kasvab? (Glia rakud, neuronitevahelised ühendused – 3.eluaastaks 1000 trillionit ühendust)

Aju „arenguaknad”

2. eluaastaks – nägemisinfo töötlust

2. eluaastaks – kiindumussuhe

7.-8. eluaastaks – peenmotoorika

10. eluaastaks – keel ja kõne

3.-10. eluaastaks – muusikaline areng

2.-23. eluaastaks – emotsionaalne kontroll

Neli ajusagarat:

• otsmikusagar

• kiirusagar

• oimusagar

• kuklasagar

Mõtteid loengust – 21.09.2018

Muutuv õpikäsitlus:

• hariduse eesmärk
• õpikäsitlus – mõtestamine, milleks ja mida on vaja õpetada/ õppida
• 4C – kriitiline mõtlemine, loovus, suhtlemisoskus, koostöö
• 2020

MÕK!

Suhted: õpetaja – õpetaja

• Koostöisema koolikultuuri suunas
• Õpetaja avatus
• Õpetajate tiimitöö

Suhted: õpetaja – õpilane

• Osalevama õpimudeli suunas
• Õppurite osalemine
• Üksteiselt õppimine
• Individuaalsete eripäradega arvestamine

Suhted: õpetaja – õppeaine

• Konstruktivistlikuma teadmuskäsitluse suunas
• Õppeainete lõimimine
• Igapäevaprobleemide lahendamine

Üldpädevused:

• Kultuuri- ja väätuspädevus – autorikaitse
• Sotsiaalne pädevus – eTwinningu projektid
• Enesemääratluspädevus
• Õpipädevus
• Suhtluspädevus
• Matemaatikapädevus
• Ettevõtlikkuspädevus
• Digipädevus

Kontrollitud (välise) motivatsiooni korral:

• Halvem ajaplaneerimine
• Testiärevus
• Pealiskaudsed kognitiivsed protsessid
• Madalad tulemused

Autonoomiavajadus:

• Valikuvõimalus
• Õppesisu läbi erinevate meediumite
• Õpilaste tähelepanelik kuulamine ja soovide arvestamine

Kompetentsusvajadus:

• Toetav klassiruum
• Seinasõnastikud, paberi ja pastaka nurk, meeldetuletuste sein
• Vastamisel kaasata kõiki: spaatlid, kiletahvlid, näokaardis jne
• Samm-sammulised juhendid ülesannete täitmiseks
• Tagasiside, tunnustamine – näokaardid, pöidlameeter, kiitusekaardid, valgusfoor jne

Seotusvajadus:

• 5-min vaba vestlust
• Küsi õpetajalt (enda kohta)
• Küsimustikud aasta alguses
• Sotsiomeetrilised harjutused
• Istumisplaan klassiruumis

Mõtteid loengust – 07.09.2018

Kogu kursuse materjalid on eDidaktikumi keskkonnas, kuid blogisse lisan ma olulisi märkmeid ja mõtteid, mis loengus tekivad.

Oluline on mälu arengu toetamine.

Richardson (1996) on mõtestanud 3 kategooriat, mis on mõjutavad õpetajate õpetamisalaste teadmiste ja uskumuste kujunemist.

• personaalsed mõjurid
• isiklike kooliõpingute mõju
• formaalsed õpingud (aine + pedagoogika)

Õpetajakoolitus algab juba 1.klassis (eeskuju ja mõju).

TEEN, TEAN ja USUN

Õpetaja enda arusaamad mõjutavad õpilaste arusaamu.

Professionaalne õpetaja? Professionaalne õpetaja on õpetaja, kes . . .

Professionaalne õpetaja õpib kogu aeg. Õpetaja on oma tööle pühendunud ja teeb seda kirglikult ja pühendumusega.