Märkmed loengust: haridusreform Soomes (30.11.2019)

Õppejõud: Teemu Leinonen (Associate Professor, Aalto University, Finland)

https://flinga.fi/ – hea keskkond ideede pakkumiseks ja ajurünnaku läbiviimiseks.

Soome kooliharidus:

• Helsingi ülikool – 1640
• koolikohustus – 1857
• üldhariduslik kool – 1972
• väga vähe erakoole – tuginevad üldhariduskoolide õppekavadele
• palju mängulisi tegevusi algkoolis
• jooksevad palju vabalt
• õpilased on rahulikud ja ka õhkkond koolis on rahulik
• õppetöö on väikestes gruppides
• hästi korraldatud õpilasomavalitsu
• uus õppekava aastast 2016
• formaalne ja mitteformaalne õppimine

Esitlus Soome hariduse kohta: https://www.slideshare.net/katerinamavrodi5/education-infinland-2

ICT competence: Finland teaches students to use technology in all subject areas. Rather than teaching computer science in isolation, technology is integrated into subject areas for example coding math lessons, or using Google Apps for Education to turn in assignments. Students are encouraged to use many different kinds of technology and develop mindset of technology adaptability. 

Raamat: Kirsi Lonka “Phenomenal Learning from Finland”

Õppejõud tsiteeris Roy Amarat: “We tend to overestimate the effect of a technology in the short run and underestimate the effect in the long run.”

Märkmed loengust: heaoluühiskond (19.10.2019)

Õppejõud: Kai Pata

Mõtted kuuldust:

• Mõned koolid teevad väga palju koostööd valitsusega.
• Oluline on innovatsioon ja omaalgatus.
• elukestev õpe ja jätkusuutlikus
• Kool on kui katsealune – kuidas digiga hakkama saada?
• Kooli tasandil tuleb teha koolitusi, et inimesed võtaks asju omaks. Näiteks õppekava ja muutused selles.
• Haridustehnoloog on võtmeisik, kes on kooli innovaator.
• Tuleviku klassiruum
• E-vormis õppimine ei ole alati parim lahendus.
• Edmodo
• LSL – Living School Lab

Märkmed loengust: välislektorite ettekanded (05.10.2019)

Õppejõud: Kai Pata

Väliskülaliste kogemuste kuulamine.

James Quaicoe (Ghana)

•  võimalused Ghana koolis IT õppe süvendamiseks
•  õpetajate digipädevustele ei pöörata tähelepanu,  õpetajaid ei õpetata
• puudub tugisüsteem IT õppe kohandamiseks

Manisha Khulbe (India – Uttarakhand)

• internetiühenduse hind kukkus 95%
• nutitelefonide kasutamine on populaarsust kogunud
• 1.2 billionit telefoni, 446 millionit nutitelefoni
• riik toetab projekte

Märkmed loengust (22.09.2019): ühiskond 21. sajandil

Õppejõud: Kai Pata

Kursusel tehtavad tööd on rühmatööd. Läbi on vaja töötada oma teemaga seonduvad artiklid ja sooritada 2 ülesannet.

---

1. ülesanne

Kaust Student Book 2019 – juurdepääs eelmise aasta failidele. Failide lisamine ja kopeerimine oma kausta. Rühmas artiklite jagamine ja lugemine.

Töö toimub osaliselt Trello keskkonnas. Vajalik konto luua , et postitusi teha.

Lisaks on vaja oma kaustas olevat artiklit täiendada ja lisada leitud mõtteid loetu põhjal.

---

2. ülesanne

Muudatusettepanekute tegemine. Valime ühe riigi ja uurime selle kohta, mis seal halvasti on. Mida oleks vaja muuta. Aspektide analüüs. Aspektide kirjeldused: https://ec.europa.eu/education/schools-go-digital_en

Kasutada võib SWOT-analüüsi.

---

Tänapäeva hariduse eesmärgid:

• Tehnoloogiast lähtuvad otsused.
• Mis viib meid õnneliku ja tervisest pakatava inimeseni, kes elab sellises maailmas, mis on jätkusuutlik? Kui jätkusuutlik on tehnoloogia?
• Kui nutikas on meie tehnoloogia?

IKT funktsioonid hariduses:

• Vahendid peaksd suutma teadmust muuta – vahenditel on omadused, mis peaksid viima teadmised ühest teadmisest teise.
• Meil on vaja omandada teatud pädevused, et sellises digiga rikastatud keskkonnas hakkama saada. Digitaalsed meetodid ja vahendid. DigComp 3.0 – pädevused (5 pädevust). DigCompEdu – õpetajate digipädevused (6 pädevust). Future Work Skills 2020 – tuleviku töö oskused. Algoritmiline mõtlemine.

• Loob terviklikke süsteeme, kus on võimalik organisatsioonidel ja isikutel õppida.  Nutikas kool, sensorid jne. Iga õppija saab vahendeid endale sobival tasemel. rahvusvaheline suhtlemine. Online testimine ja projektid. Robotite laborid matemaatika ja tehnika õppimiseks. Virtuaalne reaalsus. Tuleviku klassiruum.

Digivaldkond muudab tööülesandeid. Enam tuleb tööd neil, kes tegelevad teenuste pakkumistega. Samas on vaja üha enam neid, kes suudavad tehisintellektiga tööd teha ja seda hoida.

• Läbi õppiva ühiskonna väärtuste loomine – Eesti soovib hetkel sellisel tasemel olla.
• Õppiv ühiskond – erinevad ühiskonna liikmed panustavad tedmuse loomisesse. Õppimise all ei mõelda ainult formaalõpet, vaid õppimist igas kohas ja igal ajal.
• Jäkusuutlik õppimine on vajalik elukestva õppe jaoks. Unesco aruanded.
• Haridus, eetika, meditsiin, sport, suhtlemine võrgustikus.
• Andmed, võis võimaldavad teha järeldusi ja muutuseid.
• Kool peab olema suuteline väliskeskkonda muutma.
• Tehnoloogia võib luua paremaid sidemeid erinevate põlvkondade vahel.
• Keskkonnad, kus puuduvad tehnoloogilised vahendid.
• Vaja on teatud valdkondade spetisliste.
• Oma kodukohas peaks olema võimalik haridust omandada.
• Missugused digipädevused on tulevikus vajalikud?