Õppejõud: Mart Laanpere
Mis on aktiivõpe?
- õpilaste tegutsemine
- kaasamõtlemine
- avastamine
- füüsiline, sotsiaalne ja kommunikatiivne õpe
Pole alati positiivne, sest tuleb arvestada õpilaste eripäradega.
Aktiivõppe määratlusi:
- Bonwell & Edison tõdevad, et aktiivõppel pole ühtset definitsoppni ega isegi koolkonda.
- Kuurme (1991) seob aktiivõppe aktiivsuspedagoogikaga ja probleemõppega (James, Dewey, Kilpatrick), Eesti kontekstis aga J. Käis
- Aktiivõppe maaletootja (1988): Enn Siim, Kolga kooli direktor
- Hea Alguse metoodika
J.Käisi pedagoogilised ideed ja väärtusted:
- Lapsekesksus – Käis on öelnud, et lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks on lapse huvide ringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle ka arenemis- ja jõukohased
- Eeskuju – J.Käis pidas õpetajat eeskujuks, samas on lapsed ise aktiivsed tegutsejad ja teineteisele eeskujuks
- Õppiv organisatsioon – J.Käis leidis, et haridusasutus peab alati uuendusseisundis olema. Seega tuleb väärtustada elukestvat õpet
- Meeskonnatöö – J.Käis arvas, et laste individuaalse töö kaudu saab tõsta laste ühistöö, meeskonnatöö väärtust
- Terviseedendamine ja keskkonnasäästmine – J. Käisi eluläheduse nõue on seotud keskkonnakasvatusega, kus õpetus hoiab sidet lapse kodu ja koduse ümbrusega. Kodukoha loodus on kõige tähtsam kodu- ja kodumaa-armastuse allikas. J. Käisi töökool kasvatab last tööle töö läbi hoolitsedes laste aktiivsuse ja isetegevuse eest. Töö aias, köögis, katsetes teenib niihästi keha harimist kui on teadmiste allikaks.
Loe Johannes Käisi kohta lisaks siit: https://johanneskais.wordpress.com/
Õpetajate “sisemised õppimisteooriad” ehk õpikäsitused:
- õppimine kui:
- transmissioon
- transaktsioon – tegevuse käigus õppiminse
- transformatsioon
Kogemuslik õpe:
- David Kolb: Experiential learning
- Concrete experience
- Observation and reflection
- Forming abstract concepts
- Testing in new situation
NB! See, mida sa õpid, ei tohi õhku rippuma jääda. Õpitu peab tekitama arusaamad ja seoses erinevate teoriate ja mudelitega.
“Aktiivõpe” vs. “passiivõpe”:
- Tihtilugu tähendab aktiivõpe lihtsalt “teaduslikumat” nimetust “uuele” või “heale” pedagoogikale (samas on aktiivõpet “uuena” reklaamitud üle sajandi)
- “Aktiivõpe” kui vastand “passiivõppele”
- Aktiivsus ei pea olema füsilist laadi.
Aktiivõppe meetodid:
- Mikromeetodid: think – pair – share, tean – tahan teada – sain teada, pluss – miinu, must ekraan, 1 küsimus, lumepall, debriifing
- Rollimäng
- Arutelu (nt. sik-sak, De Bono 6 mütsi)
- Rühmatöö (nt. project, uurimus)
- Korraldus: tsentrid, õuesõpe
- jne
AJURÜNNAK: Millised võiksid olla aktiivõppe puhul õpitulemuste hindamismeetodid koolinformaatika kontekstis (nt wifi turvalisus).
- tunnikontroll
- individuaalne tööleht
- intervjuu
- videoraport
- praktiline ülesanne
- enesehindamine
- partnerhindamine
- refleksioon blogis/e-portfoolios
- õpetada kedagi teist
- plakati/juhendi koostamine
- ülesande koostamine
- referaat
- esitlus
- mäng
Minu IT magistriõpingud 